Kindlustuspetturid tegutsevad varasemast aktiivsemalt

Kindlustusseltsidel on senisest enam vaja uurida seda, kas kliendid on tahtlikult või tahtmatult oma autoga avarii teinud. Foto: Margus Ansu.

Suuremate kindlustusfirmade kinnitusel on viimasel ajal suurenenud erinevate kindlustuskelmuste hulk.

If Kindlustuse kindlustusuurija Arvi Rohuniidu sõnul toimus kindlustuskelmuste puhul hüppeline kasv juba eelmise aasta sügisel ning see tase on säilinud samas suurusjärgus siiani.

«Suurem osa nendest pettustest, millega me tegeleme, on sõidukitega seotud. Tegemist on eelkõige juhtumitega, kus tahtlikult sõidetakse oma sõiduk puruks,» märkis Rohuniit.

Põhjusi selliseks tegevuseks on tema hinnangul kaks: on kliente, kes ei suuda oma kohustusi liisingfirma ees täita, aga ka neid, kes lihtsalt sõidukist lahti soovivad saada ja niimoodi kindlustusraha loodavad kasseerida.

Salva Kindlustuse kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt märkis, et ettekavatsetud kelmuste arv on olnud üsna stabiilne, kuid samas on märgata mõningast kasvu selliste kindlustuskelmuste puhul, kus juhtum on toimunud ootamatult ja ettenägematult.

Samas proovib inimene pärast sellist kahjujuhtumit valeandmeid esitades või asjaolusid muutes võimalikult palju kindlustusest kasu saada.

«See on minu hinnangul kurb trend, kuna me näeme, kuidas igapäevases mõistes tavalised korralikud inimesed ootamatult muutuvad kriminaalkurjategijateks, kuna just seda kindlustuskelmus Eesti seaduste alusel on,» ütles Kivirüüt E24'le.

Ka Seesam Kindlustuse turundusjuht Tiia Prööm tunnistab, et kindlustuskelmused on viimasel ajal sagenenud. Tema sõnul on näiteks Seesami uurijatel tulnud sel aastal menetleda umbes 20 taolist juhtumit.

Samas rõhutavad kindlustusfirmad, et kindlustuskelmuse puhul on tegemist siiski kriminaalkuriteoga, millega võib kaasneda kuni 5 aastat reaalset vangistust.

Peale selle võib tekkida ka probleeme edaspidi kindlustuse tegemisega, kuna ükski selts ei taha oma kliendiks kindlustuskelmuse toime pannud isikuid.