Justiitsministeerium on saatnud kooskõlastusringile võlaõigusseaduse muudatuse, mis võimaldaks pankadel nõuda viivist ka laenuintressi tasumisega viivitamisel.
Laenuintressid võivad hakata viivist tootma
Ministeeriumi eraõiguse talituse nõuniku Kaija Riismaa sõnul kujutab muudatus ettepanekut kohelda kõiki võlausaldajaid võrdselt.
«Mis puudutab konkreetselt tarbijate eluasemelaene, siis jääb olukord selles osas enam-vähem samaks, sest kui pangal on tekkinud intressi tagasimaksmise hilinemisega kahju, siis on tal seda võimalik tarbijalt kahju hüvitisena sisse nõuda ka praegu,» ütles Kaija Riismaa.
«Tulevikus on siiski see erinevus, et kui praegu teeb pank seda läbi kahju hüvitamise nõude, siis tulevikus võib ta tugineda viivisenõudele.»
«Siinjuures tasub rõhutada, et võlaõigusseaduse järgi ei tohi sissenõutav viivisemäär olla seadusest tulenevast viivisemäärast kõrgem isegi juhul, kui pooled on selles lepinguga teisiti kokku leppinud,» täpsustas ta.
Eelnõu on hetkel kooskõlastusringil, kus lisaks teistele ministeeriumidele ja riigiastutustele küsitakse ka pankade, tarbijakaitseorganisatsioonide ja teiste asjassepuutuvate osaliste arvamusi.
Eelnõus on jõustumisajaks välja pakutud tuleva aasta 1. jaanuar, tegelikkuses sõltub seaduse jõustumisaeg sellest, kui kiiresti valitsus ja riigikogu eelnõu menetlevad.
Võlausaldajate võrdse kohtlemise kohta tõi Kaija Riismaa näiteks tavalise kaupluse ja krediidiasutuse.
«Sisuliselt on pangalaenult nõutava intressi puhul tegemist pangapoolse juurdehindlusega ehk nendepoolse kasumiga, mis on samaväärne kaupluse poolt kaubale lisatud juurdehindlusega ehk nende kasumiga.»
«Juhul, kui tarbija hilineb kauba eest maksmisega, peab ta kehtiva õiguse järgi tasuma viivist kauba koguhinnalt, mis sisaldab nii kauba sisseostuhinda kui juurdehindlust oodatava kasumi näol - samas saab pank kehtiva õiguse järgi nõuda viivist vaid osaliselt ehk üksnes laenu põhisummalt ja mitte intressilt kui oodatavalt kasumilt,» selgitas ta.