/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2009/01/18/119191t1hefe6.jpg)
Majandusgeograaf Hardo Aasmäe rõhutas, et Eestit eurole üle viies on poliitikud teinud suure vea, kui on kuulutanud euro Eesti eesmärgiks, kuigi see on tegelikult siiski vaid vahend.
Aasmäe: euro peab olema vahend, mitte eesmärk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema hinnangul ongi praegusel hetkel euro-rong tegelikult läinud, selgus ETV saatest «Vabariigi kodanikud».
Endine rahandusminister Taavi Veskimägi nõustus, et euro ei tohi olla eesmärk ning kui selle ainsa eesmärgi täitumist lähitulevikus ei tule, siis saab emotsionaalne šokk rahval olema hirmus. «Teisi eesmärke ju kahjuks pole.»
Veskimägi rõhutas, et kuigi euroliidu tipp-poliitikud saavad aru, et Baltikumis on lisaks üsna kehva käekäiguga Lätile ja Leedule siiski ka veidi paremas seisus Eesti, siis välismeediat jälgides seda eriti ei taju.
«Lääne lehti lugedes jääb mulje, et Baltikumi moodustavad kolm riiki: Läti, Leedu ja Baltikum,» sõnas Veskimägi.
Euroskeptik Ivar Raig rõhutas, et majanduskriisi eurole üleminek ei leevenda. «Uuemal ajal eurole üle läinud Portugal ja Kreeka pole sellest rohkem arenema hakanud, pigem on nad ikka euroliidu vaesemate riikide seas.»
Suhtekorraldusekspert Aune Past rõhutas, et Euroopas ei teata Eesti lugu ja me ise pole seda ka rääkinud. «Küll on aga suurte kampaaniatega tutvustatud Eestis Euroopa lugu,» nentis ta.
Euroraha tulekut ennustas Taavi Veskimägi vaatamata kõigele siiski aastaks 2011, Hardo Aasmäe 2013. aastaks ning Ivar Raig alles 2017.-2018. aastaks.