Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2240653t1hf2cc.jpg)
Arvatavasti on paljudel lugejatel-vaatajatel-kuulajatel meeles, et möödunud nädala meedias oli ühe teemana juttu ka tanklatest väljastatavatest vedelkütusekogustest. Mind ärgitas vastama eeskätt tarbijakaitse esindaja väide, et olukorras on süüdi eelkõige taatlejad.
Mulle isiklikult meeldiks kui tanklates väljastatavate kütusekoguste puhul domineeriks ülemõõdulised doosid, paraku ei tohi taatlusfirma otsustada meeldivuse järgi, vaid peab lähtuma rangelt seadusest. Eestis reguleerib kõnealust valdkonda mõõteseadus koos rakendusmäärusega, kus on täiel määral arvestatud rahvusvaheliste standardite nõudeid. Näiteks vedelkütuse tankurite taatlusmetoodikate koostamisel on kõigis euroliidu maades aluseks OIML R117. Ei saa läheneda nii, et näiteks Lätis või Prantsusmaal see kõlbab küll, aga meil Eestis mitte.
Taatlemine on protseduur, mille käigus tehakse kindlaks kütusetankuri tehniline /juriidiline seisund taatlemine hetkel. Taatlemise käigus ei teostata remonti ega vahetata mingeid detaile või sõlmi, seega ei looda selle toimingu käigus mingeid täiendavaid garantiisid mõõteseadme pikaajaliseks stabiilseks tööks, mis välistaks näiduvea triivi (mõõtehälve muutumine ajas ).
Kas võib taatlemisel fikseeritud mõõtehälve erineda ühekordsel kontrollmõõtmisel tuvastatust? Kindlasti võib erineda ja see tuleneb mõõtmismetoodikate erinevusest. Nimelt mõõdetakse taatlemise käigus erinevaid doose erinevatel kuludel mitme kordusega ja arvesse läheb siis nende mõõteseeriate halvim tulemus, s.o. suurim mõõtehälve, mille põhjal tehaksegi vastavushinnang: mõõteseade vastab taatlusmetoodika nõuetele või ei vasta. Ühekordsel kontrollmõõtmisel hinnatakse vaid ühte, esimest doosi.
Kui analüüsida ja üldistada paljude taatlusprotokollide põhjal mõõtetulemusi, selgub, et üksikmõõtmiste mõõtetulemused peaaegu alati erinevad seeria keskmisest. Kusjuures suurim erinevus on just mõõteseeria keskmise mõõtetulemuse ning esimese mõõtedoosi vahel ja reeglina on esimene mõõtedoos alati väiksem. Seega on erinevused juba mõõtmismeetodite erinevusest tulenevalt «sisse programmeeritud». Kui mõõtehälve on kõiki taatlusmetoodika nõudeid arvestades ±0,5 protsendi piirides, ei ole taatlejal õigust taatlusplomme mitte panna, taatleja ei saa öelda, et mulle lihtsalt ei meeldi. Loomulikult annavad Metrex Mõõtekeskus OÜ taatlejad alati asjakohaseid selgitusi ja soovitusi, kuid meil ei ole otsustusõigust, millise näiduhälbe poole peaks mingis tanklas püüdlema. Oleksime siiralt tänulikud tarbijakaitseametile, kui nad seadusandliku initsiatiivi korras algataksid mõõteseaduse muutmise, et lubatud oleks ainult ülemõõdulised väljastusdoosid. Valitsusasutusena peaks neil see võimalus täiesti olema, jätkuks vaid head tahet.
Aga seni kuni praegune seadus kehtib, peaks kõik ametnikud püüdma sellega arvestada ja seadust täita. Iga avastatud rikkumise puhul tuleb täpselt näidata, millist seadust rikuti (konkreetne paragrahv, lõige, alapunkt) ja eelkõige esitada mõõtetulemus korrektselt, arvestades kindlasti ka mõõtemääramatust. Maailmas ei ole veel suudetud luua ühtegi mõõteriista, mille kohta võib absoluutse tõena öelda, et see on täiesti täpne, alati jääb mingi osa suhtes, teadmatus, määramatus. Nii on see ka kõrgeima täpsusega rahvusvaheliste etalonide puhul, rääkimata siis igapäevastest, tavalise täpsusega mõõtevahenditest, näiteks vedelkütusetankuritest, mille puhul on täpsusnõudeks seatud klass 0,5. See tähendab, et mõõtehälve ei tohi ületada 0,5 protsenti väljastatud kogusest.
Kui mingis tanklas määras eksperdi rollis olnud Metroserdi töötaja kontrollimise käigus väljastatud kütusedoosi veaks näiteks -0.6 protsenti, kas siis oli tegemist kindlasti alamõõdulise doosiga ehk seaduserikkumisega? Ei pruugi olla, sest Eesti Akrediteerimiskeskus on andnud Metroserdile kõnealustes mõõtmistes akrediteeringu parima mõõtevõimega 0,3 protsenti. See tähendab lahtiseletatult, et näiteks mõõdetud doosi puhul 9,94 L, mis näib olevat väljaspool lubatud alampiiri (hälve -0,6 protsenti), võib see olla Metroserdi parimat mõõtevõimet arvestades ka seaduslikes piirides. Kuidas siis nii? Aga nimelt sellel lihtsal põhjusel, et oma parimast mõõtevõimest lähtudes saab Metrosert mõõtevea kohta kindlalt väita vaid seda, et kui mõõdetud doos oli 0,6 protsendi võrra alamõõduline, siis mõõtemääramatust arvestades asub tõene väärtus vahemikus -0,3 ... -0.9 protsenti, (-0,6±0,3 protsenti). Ehk veel lihtsamalt öeldes: Metroserdi parimat mõõtevõimet arvestades on tegemist allpool seadusega lubatud piiri sellised doosid, mis on väiksemad kui -0,8 protsenti mõõdetud kogustest ( 0,5 +/- 0,3% ). Sellest piirist alates võiks hakata ka sanktsioone rakendama, pole midagi parata, kuid metroloogia elementaarreegleid peaksid arvestama ka Metroserdi eksperdid.
Tooks siinkohal ära veel ühe olulise tähelepaneku, mille arvestamine võiks kütusefirmadele häid tulemusi anda. Nimelt võib meie pikaajalise tööpraktikaga kogutud mõõtetulemusi analüüsides kindlalt täheldada tendentsi, et sügis-talvel hakkavad tankurid reeglina vähem väljastama ja kevad-suvel toimub nihe vastassuunas (arvestades seejuures taatlusmetoodikas ettenähtud temperatuuriparandeid). Miks see nii on, oskavad ehk öelda kütusetankurite konstrueerijad ja tootjad, taatlustöö käigus see ei selgu. Et siin võib peituda teatud oht ka tahtmatuks aladooside väljastamiseks, siis käivadki meil praegu mitme tanklaketiga läbirääkimised sessoonse taatlemise vajadusest (enne külma ja enne sooja perioodi).
Nüüd pisut meediakampaania organiseerimise tagamaadest ja eetilisest aspektist. Kuna Metrex Mõõtekeskus OÜ põhiliseks motoks on alati olnud korrektsus ja täpsus, siis tekitas hämmastust tarbijakaitseameti esindaja Jüri Orlo pillatud arvamus, et alamõõdulistes doosides on oma osa ka taatlejatel. Nagu juba eelpool öeldud, Metrexil ei ole otsustusõigust, milliste väljastusdooside poole mingis tanklas püüelda. Sellepärast oli täiesti üllatav eeldatava tänu ja tunnustuse asemel lugeda tarbijakaitseametniku sellist lauset. Kuid sügavamalt järele mõeldes on ka sellel oma lihtne loogika. Helistasin tarbijakaitseameti peainspektorile Jüri Orlole, et rääkida mõõtetulemuste korrektse vormistamise vajadusest kontrollaktides (sageli on näitamata mõõtühik, mõõtemääramatus, temperatuuriparand jne), samuti kontrollitavate objektide valikust. Sest kasutades Metroserdi mõõtjat, on ebaeetiline, et antakse hinnang iseenda tööle või sõidetakse nendest tanklatest siis hoopis mööda (tegelikult töö käigus tehti mõlemat!). Orlo ütles, et pole aega, kuna peab kohe välja sõitma ja soovitas rääkida Toomas Kolgiga, kes koordineerib seda tegevust Eestis. Paraku ajab Jüri Orlo siin küll väga olulised asjad raskelt segamini: Toomas Kolk töötab Metroserdi taatlustegevuse juhina, seega on antud teema kontekstis sisuliselt Metrexiga konkureeriva äriühingu müügimees, kes on oma turuosa suurendamisest huvitatud. Loomulikult ei ole Metrosert mingi järelevalveorgan ega sellise tegevuse koordineerija Eestis!
Kui äriühingu müügimees koordineerib tarbijakaitseameti tööd, siis on küll eetika täielikult liimist lahti. Helistasin Autolehes ilmunud loo autorile Margus Piprale, kes kontrollimised erapooletu osalisena kaasa tegi. Nimelt tahtsin täpsustada kontrollitud tanklatest tulnud kurtmist, et nad ju tilgutasid enne mõõtmist osa kütust maha Selgus, et niimoodi tehtigi: kõigepealt raputati tankimispüstol bensiinist tühjaks, seejärel pandi otsik etalonnõusse ja alustati mõõtmist. Millisest mõõtetäpsusest ning usaldusväärsusest saab rääkida, kui osa bensiini lihtsalt maha niristati?! Ei oska siin tõepoolest näha muud eesmärki kui tekitada tahtlikult võimalikult alamõõdulised väljastusdoosid. Ei tahaks nagu uskuda, et nii tehti puhtast lollusest, sest on ju Metrosert ikkagi selles valdkonnas akrediteeritud. Kas tõesti vana äraproovitud taktika: mida halvem, seda parem? Eks eesmärk pühendab abinõu. Kas tarbijakaitseameti peainspektoril tõesti ei tekkinud kahtlusi sellise «mõõtmismeetodi» suhtes? Tahaks loota, et tegemist oli lihtsalt tähelepanematuse või liigse usaldusega «eksperdi» suhtes, mitte riigiametniku kallutatusega!
Kas mõnes tanklas rakendati ka mingeid rahalisi või muid sanktsioone, pole mulle teada, kuid metroloogilisest ja eetilisest aspektist näen mina küll ainult ühte võimalikku lahendust: vaja on erapooletu pädeva eksperdi sekkumist, kes teostaks kõnealuste mõõtmisprotokollide analüüsi ja neile eksperthinnangu annaks. Eestis on selliseks instantsiks Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, kelle poole kindlasti pöördume seoses meie firma mainet kahjustavate põhjendamatute märkustega tarbijakaitseameti poolt. Hädavajalik on tagada Eestis teostatavate mõõtmiste ühtsus! Ja nüüd asja anatoomiast, mis kogu loo lihtsaks ja mõistetavaks muudab. Mõni aeg tagasi tegi Metrosert mitmele tanklaketile, kus taatlustöid teostab Metrex Mõõtekeskus, kirjaliku ettepaneku hakata seal ise taatlust tegema ja dumpinghinnaga (50 protsenti hinnakirjajärgsest!). Et pakkumisele oodatud reaktsiooni ei järgnenud, asuti avaldama survet tarbijakaitseameti abil, et kõik ikka aru saaksid: kui taatleb Metrosert, siis tarbijakaitseamet trahvi ei tee. Enamgi veel, ta isegi ei kontrolli teid, sest pole ju vaja, nagu ütles tarbijakaitseameti peainspektor Neste kohta.
Arvestades Metroserdi pidevaid apse (vt. näiteks artiklit 06.06.2007 Pärnu Postimehes, mis kubiseb faktivigadest, olles diletantluse musternäide) ja seejuures enda ehtimist «riiklike sulgedega», oleks viimane aeg Eesti Metroloogia Keskasutuse hea maine päästmiseks eraldada sellest Metroserdi äriline pool, mis peaks ise ilma dotatsioonideta hakkama saama ausas konkurentsis teiste taatlusfirmadega. Tarbijakaitseameti suhtes säilitan lootuse, et praeguse kallutatud meediakampaania käivitamise põhjuseks oli vaid heauskse ametniku ebakompetentsus, mis muutis ta manipuleeritavaks, ei enamat. Tarbijakaitse erapooletu suhtumise kinnitusena oleks ilus lugeda ajalehtedest hästi suurte tähtedega pealkirja : täiesti täpselt näidanud tankurid taatles Metrex Mõõtekeskus! (tarbijakaitse andmetel Paide Õlitäht ja Tarbja tankla).
Ja lõpetuseks kõigile praegustele ja tulevastele Metrex Mõõtekeskus OÜ klientidele: Metrex trahvi ei tee!