/nginx/o/2009/10/06/246055t1h3553.jpg)
Saksamaa teadlaste sõnul võivad korrusmajade katustele rajatavad aiad ja rohealad aidata globaalset kliimamuutust aeglustada ning elukeskkonda parandada.
Miks on katuseaiad kasulikud?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel kümnendil on mitmetes linnades katuseaedade rajamine väga populaarseks muutunud, kirjutab LiveScience.
Näiteks USAs rajati möödunud aastal kõrghoonete katustele aedu kokku 279 tuhande ruutmeetrisele alale.
Saksamaal, mis on katusaedade algatajariik, on 12 protsendil elamute ja kontorihoonete katusel aed või haljasala. Aastas kasvab selliste alade suurus kuni 15 protsendi võrra.
«Stuttgart on kõige katuseaialikum linn. Seal on 25 protsendi ehitiste katustel rohelisi taimi. Erinevates paikades sobivad erinevad taimed. Need, mis on sobilikud üsna niiske kliimaga Saksamaale, ei sobi kohe kindlasti näiteks USA Arizona osariigi kuiva kliimasse,» selgitas USA Michigani ülikooli taimekasvatusteadlane Brad Rowe.
Ta lisas, et «rohekatused» aitavad säästa kütte- ning konditsioneerikulusid. Uuringud on näidanud, et katuseaiaga ehitistes kulub kaks protsenti vähem küttegaasile ja sama palju vähem elektrile.
Ka on selliste majade katused tänu taimestikule kaitstud ultraviolettkiirte ja temperatuuride kõikumiste eest ning katuse kattematerjal peab märgatavalt kauem vastu.
Ka aitab roheala vihmavett paremini absorbeerida ja ära juhtida.
«Katuseaiad on paigad, mis meelitavad kohale linde, liblikaid ja putukaid, aidates suurendada sealselt mitmekesisust. Ka on need aiad silmale ilus vaadata,» lisas Rowe.
Katusetaimkate aitab saastatust ja tänavamüra vähendada.
Siiani ei olnud keegi uurinud, kuidas rohekatused keskkonda puhtamaks ja inimsõbralikumaks muudavad.
Michigani ülikooli teadlased tegid nüüd uuringu, milles võeti vaatluse alla katusetaimedega majad.
Teadlased leidsid, et kui tavapärase katuse asemel on taimne «katus», siis on see võimeline ühe miljoni elanikuga linnas töötlema rohkem kui 55 000 tonni süsinikku. See kogus on sama, mida tekitavad aastas 10 000 keskmise suurusega maastikumasinat.
Teadlaste sõnul on rohekatused kallimad, kuid neist saadav kasu on ajapikku suurem.
«Esialgu võivad taimedega kaetud katused tunduda liiga kallid. Kuid ajapikku on näha, et nad on kliimamuutust aeglustavad, energiat säästvad ja õhku puhastavad. Nendest tekkiv kasu ilmneb 10 – 14 aastaga,» nentisid uurijad.