Tuleviku-uuringute instituudi juhi Erik Terki sõnul näib rahvusvaheline majanduslangus küll pidurduma hakkavat, kuid eksportturgude tõusule pöördumine võtab aega ja ka rahvusvahelised tagasilangused ei ole välistatud.
Erik Terk: tulevikumajandus põhineb ekspordil
«Käesolev rahvusvaheline majanduskriis kujutab endast küll tagasilööki viimaste aastakümnete hoogsas globaliseerumisprotsessis, ei suuda aga seda protsessi pidurdada,» ütles Terk Piimaliidu korraldatud rahvusvahelisel konverentsil.
Ta lisas, et praeguses olukorras suureneb umbusk rahvusvahelise äri mõnede aspektide vastu ja tugevneb majanduslik patriootilisus stiilis «Tarbi kodumaist».
Taasliikumist totaalsesse protektsionismi või nn lokaalmajandustesse stiilis «ise kasvatan, ise söön» Terki hinnangul siiski ei tule.
Seega on tulevikumajandus Eesti jaoks suuresti ekspordimajandus. Edu määravad välisturgudele mõeldud ja sinna sobivad tooted. Terki sõnul võiks nüüd hakata mõtlema ka sellele, milline võiks välja näha kriisijärgne maailm ja millisel viisil me võiksime seal hakkama saada. Eesti siseturu ostuvõime saab hakata tema sõnul oluliselt tõusma alles peale pikemaajalist ekspordiedu.
«Võib arvata, et nii suurt rolli, nagu mängis siseturg Eesti majanduses 3-4 aastat tagasi, ei hakka see mängima enam kunagi. Momendil veel olemasolevate konkurentsieeliste ärakasutamise kõrval või asemel muutub olulisemaks uute konkurentsieeliste loomine või uute turgude leidmine, kus meie eelised saaksid mõjule pääseda,» rääkis Taerk
Samas tuleb arvestada, et meie paljude konkurentide konkurentsipotentsiaal välisturgudel on kriisi ajal tugevnenud, nii tootmissisendi odavnemise tõttu kui muudel põhjustel. Eestis viimasel ajal toimunud palgalangus pole aga olnud nii suur, et loota selle olulisele mõjule konkurentsivõimes. Turgudele ligipääs peaks igal juhul pigem paranema kui halvenema, leidis teadur.