/nginx/o/2009/10/05/245671t1had47.jpg)
Läti suutmatus rahvusvaheliste laenuandjatega sõlmitud eelarvekärbete kokkuleppeid täita paneb laenajate kannatuse proovile ning tekitab uusi spekulatsioone rahvusvaluuta devalveerimisest.
Lätile laenu andjad kaotavad kannatuse
:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
6. oktoober 2009, 08:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On risk ja tõenäosus, et Läti ei suuda rahvusvaheliste laenuandjate ettekirjutatud eelarvekärpeid ellu viia. Kui see juhtub, peab Rootsi toetusest Lätile loobuma,» lausus riigi parlamendi rahanduskomisjoni liige Carl B. Hamilton.
Kui Läti novembrikuiseks kohtumiseks kärbetega hakkama ei saa, ei anna IMF ka eelmise aasta lõpus allkirjastatud 7,5 miljardi euro suurust laenuabi, tõdes Hamilton. Sel aastal peaks Läti IMFilt saama veel 400 miljonit eurot.
Lõunanaabrid peaksid hiljemalt 23. oktoobriks parlamendile esitatavast järgmise aasta eelarvest kärpima 500 miljonit latti. Nädalavahetusel kogunenud valitsuskabinet on valmis kulusid piirama vaid 250 miljoni lati ulatuses ning 100 lisamiljonit loodetakse saada maksutõusust.
Laenajad aga pooliku lahendusega ei lepi, seda enam, et nende nõudmistele astus Läti vastu juba septembris, kui parlament jättis kinnisvaramaksu kehtestamata.
Kui seni polnud tuha all hõõguvad vastuolud veel lahvatanud, siis nädalavahetusel hoiatas Euroopa Liidu eesistujamaa Rootsi rahandusminister Anders Borg IMFi kohtumisel, et laenuandjate kannatus hakkab katkema ning Lätil tuleb kokkulepetest kinni pidada.
Swedbanki ja SEB juhtidega kohtudes tõdes ta, et laenuandjate ja Läti koostöö lendab tõenäoliselt vastu taevast.
Rootsi suurima päevalehe Svenska Dagbladet andmetel surub IMF üha tugevamini devalveerimise kui ainsa nähtava võimaluse pedaalile. Devalveerimise riski toonitasid ka reitinguagentuur Moody’s ja Briti analüüsifirma Capital Economics. Viimane usub, et doonorriikide nõudmiste täitmisega hätta jäämine viib lati kursi devalveerimiseni järgmisel aastal.
«Tõenäosus, et Läti devalveerib oma rahvusvaluuta järgmise aasta jooksul, on suurem kui selle toimumata jäämine,» lausus firma arenevate turgude analüütik Neil Shearing. Shearing usub, et kui latt kukub, tabab sama saatus ka Eestit ja Leedut.
Danske Banki peaanalüütik Lars Christensen kinnitas, et Läti seis on tõsine. «Viimaste nädalate sündmused on suurendanud olukorra kontrolli alt väljumise riski,» lausus ta.
SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnul on mingi tõenäosus, et Läti kärbetega hakkama ei saa ning rahalaev peatub, kuid IMF ega Euroopa Komisjon ei taha tegelikult Kesk- ja Ida-Euroopasse mingit pommiauku, sest seejärel tuleks ilmselt tegeleda doominoefektiga.