Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2232511t1h85c7.jpg)
Sel ajal kui Harju maakohus arutas, kuidas panna Balti Investeeringute Grupi Pangast (BIG) laenu võtnud Triinu Raudsepp võõrast raha tagasi maksma, puhkas ta kodus. Kohtus sõdis enda eest vaid laenu käendaja Merilin Paal.
Ütlemine «laena sõbrale 100 krooni ja sa oled temast ilma», peab Paali-Raudsepa puhul sajaprotsendiliselt paika. Vahe on vaid selles, et Paal ei andnud Raudsepale 60 000 krooni oma rahakotist, vaid käendas sõbranna kaheaastast laenu.
Nüüdseks on läinud kevadest alates BIGi ees võetud kohustustest kõrvale hiilinud Raudsepa laen paisunud 29,7-protsendilise intressi, viiviste, trahvi ja muude kulude tõttu juba ligi 103 000-krooniseks.
Pank pigistas käendajat
Paali esindas kohtus jurist Mare Sepp, BIGi Juhan Raudam. Keda polnud, oli Raudsepp. Kohtunik Koidula Laurisaare sõnul ei saadud Raudsepale kohtukutset allkirja vastu üle anda, sest kutse viija ei pääsenud tema kodumajja Jakobi tänaval sisse.
Istung siiski toimus. Kohtunik tegi pooltele ettepaneku leida kompromiss. Raudam väitis, et pank on vastaspoolele erinevaid tingimusi pakkunud, ent neid pole vastu võetud.
Paali sõnul tahtis pank temalt kuu jooksul 80 000 krooni ning pakkus ka suurema summaga laenulepingut. «Mulle see ei sobinud,» lausus ta. «Olin nõus maksma laenust 40 00050 000 krooni juhul, kui mina saan vastutusest vabaks.»
Paali ettepanek ei sobinud aga BIGile. «Kui käendaja vastutusest vabastada, loobuks pank ju oma ainsast tagatisest,» väitis Raudam.
Teisest tagatisest, Raudsepa enda varast, oli kohtus vähe juttu. Paal mainis, et Raudsepp käib aeg-ajalt Soomes tööl, kannab laenu eest ostetud firmarõivaid ja palkab lapsehoidjat.
Võlgnik puhkas kodus
Kuna Raudseppa polnud enda eest seismas, lükati asja arutamine oktoobrisse. Et Raudsepp istungile jõuaks, palus kohtunik Paalil talle kohtukutse kätte toimetada.
Läksime kohe pärast istungit Raudseppa otsima. Paalil tuli tema kodumaja akende all enne pool tundi lunida, kui vana sõbranna ta oma üürikorteri uksest sisse laskis.
Raudsepp oli kodus. Paali küsimise peale, miks ta kohtus polnud, Raudsepp vaikis.
Paal päris edasi, kas Raudsepal nüüd uus kööginurk olemas.
«Kust see jutt?» küsis Raudsepp vastu.
«Aga sa ju rääkisid, et ehitad laenu eest kööginurga. Kas sa petsid mind? Ja mäletad, sa tahtsid ju algul 25 000 krooni, aga pangas, kus mul oli sel päeval väga halb olla, võtsid sa hoopis suurema laenu. Oli ju nii?» ei jätnud Paal.
Postimehe küsimuse peale, milleks siis laenuraha ikkagi kulus, vastas Raudsepp: «Elamisele. Mul on ju lapsed...»
Aga ka ilusad asjad, needki maksavad midagi, väitsin.
«Need pole minu, vaid elukaaslase omad,» lausus naine.
Aga millal te siis panga ees oma võla õiendate?
Raudsepp: «Kuuga ei jõua, ehk paari kuu pärast.»
Seega siis novembri keskpaigaks.
BIG kiireim tee rahani
«Kiireim tee rahani» on BIGi reklaamlause, mis on küllap paljudele rahahädas olijatele silma ja kõrva hakanud. Paali sõnul peab seda sõnumit väga hoolega lugema, et taibata see on ka kiireim tee laenu käendaja rahakotti. Paal imestab tänaseni, miks BIG ta käendajaks lubas.
«Viisin neile oma poole aasta pangakonto väljavõtte, kust oli näha, et olin just 25 000 krooni väikelaenu võtnud, et saan lapsetoetust ja et minu palk ei peaks nende laenuprotsendile vastu,» lausus ta.
Paali hämmastab seegi, kui kiiresti pank Raudsepa ümber veenis. «Läksin panka teadmisega, et Raudsepp võtab 25 000 krooni laenu, pangas aga talle suisa soovitati 60 000-kroonist laenu kahe aasta peale, kusjuures tagasi pidi ta ju maksma
95 000 krooni,» imestas ta.
Küsitlus
Millise summani teie pank käendaja tagatisel laenu annab? Kui suur on laenuintress?
Anneli Rõuk, Sampo Panga kommunikatsioonijuht
Käenduseta saab meie pangast võtta laenu neljakordse netopalga ulatuses. Käendustega on summa suurem, sõltudes laenutaotleja ja käendaja sissetulekutest, tagatistest jm kohustustest. Käendusega laenu intress sõltub kliendist ja tema maksevõimest. Intress on kuni 17 protsenti.
Annely Herman, Hansapanga väikefinantseerimise osakonna juhataja:
Käenduseta väikelaenu anname kuni 150 000 krooni ulatuses. Vajadusel küsime juurde käendajat. Maksimumsumma ulatub ka sel juhul 150 000 kroonini. Intress jääb 1419 protsendi vahemikku.
Silver Vohu, SEB Eesti Ühispanga kommunikatsioonijuht:
Meie pank annab käendaja tagatisel laenu kuni 150 000 krooni. Intress on 1416 protsenti aastas.
Veiko Kandla, BIGi krediidivaldkonna juht:
Käendusega laenu suurus sõltub laenusaaja ja käendajate krediidivõimelisusest. Keskmine laenusumma jääb sellel tootel 28 000 krooni kanti. Aastaintress sõltub laenu summast, tagasimakse perioodist ja tagatise liigist. Käenduslaenude intress algab 25 protsendist.