Konjunktuuriinstituut näeb Eesti majanduses taastumise märke

Tallinnas sai eile nurgakivi Eesti suurim ehituskaubamaja Bau­haus. Meer Edgar Savisaar ja arendaja Paul Ober­schneider asetasid panuse. Foto: Mihkel Maripuu

Konjunktuuriinstituudil oli eile üle kahe aasta teatada positiivne uudis – et majandus on hakanud paranema nii Eestis kui ka kogu maailmas.

Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi paranes Eesti majanduse üldseisund esimest korda pärast 2007. aasta märtsi. Ehkki 76 protsenti küsitletud ekspertidest hindas majandusolukorda halvaks, on see parem näitaja kui kolm kuud tagasi. Eksperdid on üsna optimistlikud ka tuleviku suhtes – enamik neist arvas, et poole aasta pärast on majandusolukord parem kui praegu.

Euroopa majanduskindluse indeks on tõusnud ja inimeste kindlustunne paranenud, kuid taastumisest on siiski veel vara rääkida.

«Oleme veel ikka halvas seisus, kuid viimasel kuuel kuul on märgata paranemist ja see on hea uudis,» ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Konjunktuuriinstituudi teatel on Eesti peamistel eksportturgudel Soomes ja Rootsis märgata paranemist. Samuti on meie majanduse väljavaated paremad kui Euroopas keskmiselt.

Järgmisel aastal ootab ekspertide keskmise hinnangu järgi Eestit üheprotsendiline majanduskasv, kuid see võib tulla ka suurem.

Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum leidis, et heast uudisest ei tasuks siiski liigselt vaimustuda. Tema sõnul oleks õige öelda, et Eestil läheb paremini, kuid mitte hästi.

Kuum tuletas meelde, et Eesti on kaotanud oma investeeringutest kolmandiku ja taastumine võtab aega.

«Kui meie majanduse areng saab olema ka viis protsenti aastas, saame 20 protsendi suuruse kaotuse tasa teha nelja aastaga,» sõnas ta.

Kuuma sõnul on põhimure eksport, mis moodustab poole Eesti tööstustoodangust. «Kui autosid ei müüda, siis ei saa müüa ka ohurihmasid,» tõi ta lihtsa näite.

Seega sõltub Eesti eksport sellest, kui kiiresti kasvab see kaubanduspartneritel. Samas on praegu trend positiivne.

Eestis on märgata edenemist kõigis sektorites, vaid tööstus on endisel tasemel. Selge on ka see, et ehitus tuleb kriisist välja kõige aeglasemalt.

Tarbijail on tekkinud ootus, et hullemaks ei lähe, ja töötus ei suurene enam nii kiiresti kui seni. Ka loodavad inimesed oma pere majandusliku olukorra paranemist.

Praegu tuleb 52 protsenti ots otsaga kokku ja 34 protsenti säästab midagi. Seda, et deflatsiooni madalpunkt on möödas, arvavad konjunktuuriinstituudi teatel nii ettevõtjad kui ka tarbijad. Osa tootjaid loodab juba, et saab peagi taas hindu tõstma hakata.

Josingu sõnul on toidukaubad küll aastaga odavnenud 4,7 protsenti, kuid need on ikka veel kõrgemal 2005.–2007. aasta tasemest, mil hinnad hooga tõusid. Näiteks kallines leib omal ajal 28 protsenti ja nüüd on odavnenud vaid kolm protsenti.