Eesti Energia pakub segaseid tingimusi

Foto: Toomas Huik

Klientidele, kelle elektritarbimine püsib aastaid stabiilsena, pakub Eesti Energia mugavamat arveldamist, mis ei nõua igakuist näidu teatamist. Tarbijakaitseameti hinnangul ei esitata aga kliendile uue korra peale üle minnes piisavalt infot.

Postimehe poole pöördunud Lorita Killing sai pakkumise lõpetada igakuine näitude teatamine ning üle minna kokkulepitud tarbimisele tänavu kevadel. «Mingit lepingut ega allakirjutamist ei toimunud ja asi hakkaski nii toimima,» ütles Killing.

Kokkulepitud tarbimine tähendab seda, et kliendi eelmise aasta elektritarbimise alusel koostatakse aastane maksegraafik. Selle graafiku põhjal saab klient edaspidi arveid ning on kohustatud oma elektrinäitu teatama vaid kord aastas või siis, kui elektritarbimine on oluliselt muutunud.

Kuigi Killing tunnistas, et tema kodus käis suvel ehitus ning elektritarbimine võis olla tavapärasest suurem, ei mõelnud ta siis enda sõnul selle peale, et peaks Eesti Energiale ise sellest teada andma.

Arved hakkasid samal ajal tulema hoopis 500-600 krooni väiksemad kui varem, kuid vaatamata sellele ei osanud naine kahtlustada, et midagi võiks valesti olla. 10. augustil tuli aga suur üllatus - kliendi e-postkasti laekus ligi 4000-kroonine arve.

«Nad ei olnudki näitusid posti otsast vaatamas käinud, vaid olid seda teinud alles 10. augustil,» oli Killing nördinud. Kui ta siis Eesti Energiale teatas, et tal pole võimalik sellist summat korraga maksta, vastati talle, et sellisel juhul tuleb sõlmida leping, mille lepingutasu on 360 krooni ning intress 20 protsenti aastas võla jäägilt.

Uut lepingut polegi vaja

Eesti Energia jaeäri kommunikatsioonijuhi Kristjan Hamburgi sõnul võeti juuli lõpus kontrollnäit, mis näitas, et kliendi elektritarbimine oli eelmise aasta suvega võrreldes kasvanud ega vastanud kokkulepitud tarbimise graafikule. «Sellest tulenevalt esitatigi arve reaalse näidu alusel ning pärast kontaktivõtmist esitab klient taas igakuiselt elektrinäitu,» märkis Hamburg.

Maksegraafiku tingimuste kohta ütles Hamburg, et sisuliselt on tegemist Eesti Energia laenuga kliendile, sest elekter on tarbitud ning energiafirma oma kulutuse teinud, mida klient hakkab tagantjärgi kinni maksma. «See peaks olema samaväärne intressikulu finantsasutustelt saadavate lühilaenudega,» märkis ta.

Lorita Killingut jäi kogu selle asja juures siiski häirima, et kokkulepitud tarbimisele üleminekul ei sõlmitud temaga mingit lepingut, vaid saadeti lihtsalt kiri. Nüüd, kui ta avaldas soovi taas ise igakuiselt oma näite teatama hakata, sõlmis Eesti Energia temaga selle kohta aga lepingu.

«Kuna tegemist on kliendile mugavama viisiga, siis ei palu me kliendil sellisele makseviisile üleminekuks midagi ette võtta. Kui kliendile selline pakkumine siiski ei sobi, siis ootame, et klient annaks sellest märku,» kommenteeris Kristjan Hamburg.

Klientidele saadetav kokkulepitud tarbimise pakkumine on sõnastatud üsna reklaamihõnguliselt. Kirja alguses seisab: «Täna tuleb Teil kindlasti igakuiselt meeles pidada palju erinevaid tähtaegu, sh näiduteatamist ja elektriarve maksmist. Tahame omalt poolt muuta Teie elu lihtsamaks ning pakume lahenduseks kokkulepitud tarbimise ja otsekorralduse.»

Edasi teavitatakse klienti, et edaspidi saadetakse talle elektriarved kokkulepitud tarbimise graafiku alusel. Graafiku juures olev tekst selgitab, et näite oodatakse kliendilt üks kord aastas 31. detsembri seisuga või kui elektritarbimine on oluliselt muutunud. Samuti ka seda, et graafikut muudetakse tegelike näitude alusel, kui elektri tarbimine erineb kokkulepitust rohkem kui 25 protsenti või kui üks pool seda nõuab.

Sellest, kuidas toimub tasaarveldus ning et graafikusse märgitu ületamisel võib tekkida olukord, kus tuleb ootamatult suur summa ühe korraga ära maksta, pole klientidele saadetavates paberites midagi öeldud.

Puudulik info

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski sõnul on tulenevalt tarbijakaitseseadusest tarbija põhiõigus saada õiget informatsiooni teadliku valiku tegemiseks.

Kui leping muutub, tuleb tema sõnul klienti kindlasti eelnevalt teavitada, millisel alusel toimub kasutatud teenuse eest tasumine, kuidas teavitatakse võlgnevuse tekkimisest või tarbimise suurenemisest ja kas on võimalik maksete ajatamine.

Tarbija24.ee pöördumise peale vaatas amet üle Eesti Energia lepingutingimused ja info veebis ja on seisukohal, et tarbijale ei ole esitatud piisavalt informatsiooni. Sellest tulenevalt saatis amet Eesti Energiale 28. septembril kirjaliku järelepärimise, millele oodatakse vastust järgmise nädala alguseks.

«Küll aga on amet seisukohal, et igal juhul peaks tarbijaga sõlmitud lepingu tingimused olema sellised, kus on arvestatud mõlema poole huvisid ning kõikidest muudatustest oleks tarbija eelnevalt teavitatud ja tarbijale ei saa panna koguvastutust,» ütles Turetski.

Samas peab tarbijal tema sõnul olema võimalik vajadusel koostada maksegraafikuid ning tarbimise suurenemisest ja sellega kaasnevatest muudatustest maksmisel peab klient olema eelnevalt informeeritud, mitte seatud fakti ette.

Tarbijakaitseameti esindaja sõnul ei ole korrektne panna tarbijat ühel hetkel lihtsalt fakti ette, et ta on graafikuga võrreldes üle tarbinud ja peab kõik korraga ära maksma.