/nginx/o/2009/08/13/221022t1hea9a.jpg)
ELi rahandusministrid ja keskpankurid tõdesid täna Göteborgis, et kriisi tulemusel ületab enamike riikide eelarvepuudujääk tänavu ja tuleval aastal märgatavalt 3 protsendi piiri, ulatudes halvematel juhtudel enam kui 10 protsendini SKTst.
ELi riikide võlgnevus suurenes aastaga neljandiku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu riikide võlgnevus ulatub prognoosi kohaselt aasta lõpuks juba kokku 80 protsendini SKTst, teatas rahandusministeerium.
Ministrid hindasid majanduse olukorda jätkuvalt hapraks ning ei soovi tõtata avaliku sektori kulutuste piiramisega.
«Samas saan mina vaid nõustuda oma Rootsi kolleegi Anders Borgiga, kes nimetas olemuslikuks küsimuseks seda, kus asub riikide rahandus järgmise langustsükli alguses,» ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
«Eelarvepoliitika konsolideerimine peab olema kiirem kui 0,5 protsenti aastas ning sellega tuleb alustada kohe, sest tänased puudujäägi- ja võlanumbrid paljudes riikides on mõistlikust kaugel,» tõdes Ligi.
«Püsima jääv laenuteenindamise koorem riikide eelarvetes nõrgestab nende võimet tulla toime nii rahvastiku vananemise kui tulevaste kriiside kuludega.»
«Sellele, mida meie oleme teinud, ehk eelarvekulude kärpele ning kulude struktuuri muutmisele, ei ole tegelikult alternatiivi,» väitis Ligi.