Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2227615t1h3eb1.jpg)
Eestis on viimastel kuudel hüppeliselt kasvanud kulla müük ning inimesed on järjest enam hakanud oma raha krooni asemel hoiustama eurodes.
Eesti majanduse pehmest maandumisest ehk ülikiire majanduskasvu pidurdumisest on räägitud juba mõnda aega ning statistika vaid kinnitab sellist trendi.
Vilksamisi on läbi käinud ka jutud krooni võimalikust devalveerimisest, kuigi majandusteoreetikud on seda võimalust seni välistanud.
Inimestesse on niisugused jutud aga ärevust süstinud ja nii on paljud hakanud otsima säästude hoidmiseks uusi võimalusi.
Igapäevane kasv
Viimastel kuudel ja nädalatel on hüppeliselt kasvanud ka kulla müük. Eestis investeerimiskulla müügiga tegeleva Tavidi nõukogu liikme, poliitiku Meelis Atoneni sõnul on nad tavaliselt nädalas müünud kuni paarkümmend kilogrammi kulda.
Rahalises vääringus tähendab see umbes viit miljonit krooni.
Viimastel nädalatel on kulla müük küündinud aga kuni 60 kilogrammini nädalas ehk 15 miljoni kroonini.
Sellest umbes pool on müüdud Eestis, ülejäänud kuld on inimesteni jõudnud Lätis, Soomes ja Rootsis. «Kõige kiiremini kasvab müük just Eestis ja Lätis,» rääkis Atonen.
Seejuures on kulla müük kasvanud lausa päev-päevalt eelmisel reedel oli Tavidi müügimaht näiteks 21 kilogrammi. Kilo kulda maksis eile 283 723 krooni.
Atoneni hinnangul saab kullamüügi edu seostada eelkõige just ebakindlusega, mida inimesed tuleviku ees tunnevad. «Oleks see kasv paarikümne protsendi ringis, siis võiksime rääkida meie enda heast turundustegevusest,» rääkis ta. «Aga kasv on mitmekordne ja see ei tule ainult suurklientide varal.»
Seejuures on kulla hind praegu viimaste kümnendite kõrgeimal tasemel ainuüksi tänavuse aasta jooksul on see tõusnud ligi 14 protsenti.
Sarnaselt kulla ostmisega on kasv märgatav ka valuutahoiuste osas näiteks Hansapangas on valuutahoiuste maht suurenenud tänavu 42 protsenti.
Augustis mõõdeti kasvuks võrreldes eelmise aasta sama kuuga aga 60 protsenti. Samamoodi on valuutahoiused suurenenud ka SEB Eesti Ühispangas.
Samas põhjendavad pangad valuutahoiuste kasvu tõsiasjaga, et järjest enam on valuutapõhiseid investeerimishoiuseid. Ühispanga pressiesindaja Silver Vohu sõnul on praegu investeerimishoiustest valuutas 28 protsenti, samas kui eelmise aasta hakul oli see näitaja veel 15 protsenti.
Eri põhjused
Hansapanga igapäevapanganduse ja segmendijuhtimise osakonna juhi Oksana Tolmatsova sõnul on oma mõju valuutahoiuste kasvule kindlasti ka selles, et järjest rohkem eestlasi töötab välismaal. Seetõttu arveldavad nad ka siinses pangas välisvaluutas.
Konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuuma sõnul ei peaks eestlased siinse majandusarengu ja krooni tuleviku pärast siiski muretsema.
Seetõttu polevat ka mõtet krooni mõneks muuks valuutaks või kullaks vahetada.