Tervislikud eluviisid säästavad südant

Infarkti põdenud Margus Leivole meeldib looduses jalutada ja tunda rõõmu näiteks rähni toksimisest puuladvas. Foto: Peeter Langovits

Eesti meeste infarkti haigestumise arv püsib suurena, probleemi leevendavad tervislikud eluviisid, lähedaste esmaabioskused ning kiire arstiabi.

Endine siseminister, praegu Tallinna Tehnikaülikooli haldusdirektorina töötav Margus Leivo on üle elanud infarkti ning see on tema ellusuhtumist muutnud.

«Mul on hea meel, et olen tohtrite abiga välja tulnud, ning see tekitab emotsionaalse kohustuse anda südamele soodsad tingimused,» ütleb Leivo ja lisab, et sporti sõna otseses tähenduses ta ei tee, küll aga jalutab palju looduses ning proovib muret vähem südamesse võtta.

Kui Euroopas on meeste suremus südamehaigustesse vähenemas, siis Eesti kohta seda paraku öelda ei saa. «Üha nooremad mehed jõuavad infarktiga haiglasse,» nendib Põhja-Eesti Regionaalhaigla südamearst Riina Vettus.

Haiglasse satuvad ka 40-aastased või veidi üle 30-aastased infarkti saanud patsiendid. Vettus näeb selle põhjusena ületöötamise, suitsetamise, ülekaalu ning pärilikkuse koosmõju. «Infarkti haigestuvad sageli metaboolse sündroomiga patsiendid – ülekaalulisus, kõrge veresuhkur, kolesterool ning vererõhk koos. Sellised tegurid loovad südamehaigustele väga soodsa pinna,» selgitab ta.

Riske saab vältida

Need kõik on aga riskid, mida inimene saab ise õigete eluviisidega kontrolli all hoida. Kehakaalu indeks peaks olema alla 25. «Tehke aeroobset treeningut, näiteks kaks-kolm korda nädalas kiiret kõndi, loobuge suitsetamisest ja toituge tervislikult,» soovitab arst.

Tuleb teada oma kolesterooli ja veresuhkru väärtust. Vererõhu väärtused peaksid jääma alla 140/90 mmHg. Kolesteroolitaset saab langetada õige toitumise ja ravimitega, kõrge vererõhuga peaks piirama soolase söömist. Kui korraga ei jõua suitsetamist maha jätta või kehakaalu langetada, siis tuleb elumuutused ette võtta sammhaaval.

On ka selliseid riske, mida muuta ei saa, aga millega peab kindlasti arvestama. «Meessugu iseenesest on riskitegur ja perekondlik eelsoodumus mängib samuti suurt rolli,» räägib arst. «Kui kellelgi on kehvad geenid, perekonnas isa ja teised lähisugulased põdenud infarkti või surnud äkksurma – enne 60. eluaastat –, siis on järeltulijatel üsna suur risk saada seesama haigus.»

Kiire abi päästab elu

Riskiteguriga inimesed peaksid teadma infarkti sümptomeid ning vajadusel kohe arsti poole pöörduma.

Oluline on haigusele õigel ajal jaole saada ning kiiret abi anda. Paraku ei jõua kiirabi alati piisavalt ruttu kohale ja tegutsema peab juba enne meedikute saabumist.

Vettus räägib loo noorest mehest, kelle isa suri töökaaslaste silme all infarkti, kuna keegi ei osanud anda esmaabi. Tööandjast poeg saatis hiljem kõik oma kolleegid ja sõbrad esmaabikursustele, sest soovis, et teda ümbritsevad inimesed oskaksid vajadusel esmaabivõtteid. «Sageli on küsimus minutites, seepärast on oluline, et eriti riskirühma kuuluvate inimeste lähedased oskaksid vajadusel elustamisvõtteid,» ütleb arst.

Parim on ennetamine

Viimasel ajal on tänavatel näha üha enam tervisesportlasi, 90ndate keskel oli see veel harv nähtus. «Muutus on toimumas, kuid tulemused võtavad aega,» tõdeb Vettus ja lisab, et on oma praktika jooksul kohanud üsna palju mehi, kes on terviseprobleemist jagu saanud.

«Nad on kaalust alla võtnud, sporti tegema hakanud ning vererõhu kontrolli alla saanud. Sellised patsiendid teevad kõige rohkem rõõmu,» ütleb arst.

USAs Harvardi ülikoolis 1980. aastal avaldatud uuringu tulemuste järgi (uuriti 16 936 meest) leiti, et mehed, kes kulutasid nädalas sportimisega 2000 kalorit või enam, elasid kauem ja neil oli 39% madalam risk haigestuda südamehaigusesse. Tund sporditegemist pikendab meie eluiga kaks-kolm tundi.

-----------------------------------------------------

Hoia südant

• loobu suitsetamisest

• toitu tervislikult

• hoia kehakaal normis

• tee võimetekohaselt sporti

• tunne elust rõõmu

• hoidu äkkvihast

• ära liialda alkoholiga

• tea oma vererõhu näitajaid

Südameinfarkt

• Tugev valu rinnus. Võib kiirguda vasemale rindkeresse, kaela, alalõuga, õlgadesse ja kätesse.

• Kaasneda võib järsk higistamishoog, kattumine külma higiga, hingamisraskused, iiveldus, oksendamine.

• Valu võib olla ka väga ebatüüpilise lokalisatsiooniga – näiteks vaid ülakõhus, seljas.

• Infarkt võib kulgeda ka ilma valuta, tekib õhupuudus ja südame rütmihäired.