/nginx/o/2009/07/15/207676t1h7e01.jpg)
Täna avatud Lihula katlamaja hakkab esimesena Eestis töötama rohelisel biomassil, kasutades selleks Kasari jõe luhaheina, mida on vaja niita Matsalu märgala maastike säilitamiseks.
Lihulas avati luhaheina- ja pillirookatlamaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks selle põletab Lihula Soojuse katlamaja veel Matsalu lahe pilliroogu ja kohalike põllumajandusettevõtete rohtset biomassi, teatas keskkonnaministeerium.
Biomassile lisatav hakkepuit pärineb vallas tegutsevatelt metsa- ja puidutöötlemise firmadelt.
Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanism toetas katlamaja uuendamise projekti 5,9 miljoni krooniga ehk poolega kogumaksumusest.
Uuenduse tulemusel väheneb CO2 eraldumine katlamajast 1300-1500 tonni võrra aastas.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul on tegemist Eesti esimese katlamajaga, mis hakkab soojuse tootmiseks kasutama rohtset biomassi.
«Eestis on olnud pikaajalised ja positiivsed kogemused puiduhakke põletamisel, kuid siiani puudus kaugkütte katlamajades rohtse biomassi põletamise kogemus,» ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
«Lihula katlamaja on nüüd kindlasti julgustuseks teistele piirkondadele, kus leidub kasutamata heina ja pilliroogu, et nemadki läheks üle keskkonnasäästlikule soojuse tootmisele,» lisas Tamkivi.
Lihulas kasutavad kaugkütet 14 objekti, sealhulgas kaheksa korterelamut, Lihula Gümnaasium ja gümnaasiumi spordihoone, Lihula kultuurimaja, lasteaed, Lihula Muusika- ja Kunstikool, raamatukogu ja Lihula vallamaja.