Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2225439t1h6e73.jpg)
Kiire hinnatõus hirmutab paljusid, seda enam, et kallinemas on esmatarbekaup, milleta toime ei tule.
Pärnumaa tarbijaühingu nõustaja ja koolitaja Varje Ojamets on pikka aega tegelnud ostjate koolitamisega teemal, kuidas vähese sissetulekuga normaalselt ära elada, kirjutab Pärnu Postimees.
Nõustaja esimene soovitus kõlab järgmiselt: õpi planeerima!
Õppige planeerima
Ojamets on veendunud, et väljaminekute vähendamine ei tähenda automaatselt kehvemat elamist, näiteks minekut halvema või üksluisema söögi peale.
«Inimene ei pea kogu aeg rahamures elama. Lahendus võib olla planeerimises. Kui arvestada oma sissetulekud kokku, saab ülevaate, kui palju ja kuhu raha kulutada,» õpetab Ojamets. Kohe tuleks kirja panna kindlad kulud, mida on vaja maksta regulaarselt, näiteks üür, lasteaiamaks, elektriarve jms.
Järgmiseks tuleks arvesse võtta muutuvad kulud. Need on toit, riided, transport, kulud ravimitele, harrastustele jne. Need on kulud, mille pealt saab tavaliselt hea majandamisega kokku hoida.
Meil on säästmine veel üsna harv, mujal maailmas on see muutunud trendiks ja seda just noorte hulgas.
Säästmine algab sellest, et ostame tõesti vaid seda, mida hädasti vajame. Õpime säästma näiteks elektrit, mis iseenesest polegi keeruline.
«Suuremate sisseostude puhul võiks näiteks mõne asja osta mitme pere peale, sest muruniidukit me iga päev ei kasuta ja saame seda anda perest peresse. Maja ostmisel tuleks kindlasti mõelda, et iga maja vajab kütmist ja koristamist ning ülearust pinda pole otstarbekas muretseda,» selgitab Ojamets päris lihtsaid tõdesid.
Nõustaja arvates säästab planeerimine kõigepealt aega ja vaeva, sest siis pole vaja nii tihti poes käia, sellega aga väldime liigseid ostusid.
Riiete ostmisel soovitab Ojamets vältida hetkemeeleolust tingitud kiirostusid. Ta leiab, et kalleid peoriideid võiks hoopis rentida.
Enne suurte ostude tegemist on soovitav hindadega tutvuda. Üht marki pesumasin võib ühes poes maksta 2850 krooni, teises aga 3890, nagu hiljutisel hindade võrdlemisel selgus.
Ega raha taskus karju
Seda vanasõna soovitab Ojamets meelde tuletada reklaame ja sooduspakkumisi kuulates. Ta selgitab, et Inglismaal tehtud uuringute põhjal sõltuvad juba 10-aastased lapsed reklaamist. Täiskasvanute puhul on aga tavaline minna sooduspakkumiste õnge.
«On tavaline nipp, et aeg-ajalt pakutakse mõnd kaupa «kaks või kolm ühe hinnaga». Kuigi soodus, pole meil ju kolme ühesugust asja vaja. Ammugi mitte toidu puhul, mida ei jõua enne riknemist ära süüa,» selgitab Ojamets müüginippe.
Samasugusteks nippideks peab Ojamets kaupluses mängivat televiisorit, mis meelitab kauem poes olema, kogupereüritusi poodides, kus just lapsed vanemaid rahakotti kergendama meelitavad.
Hullud päevad on aga kõige suurem hullutamine, sest «odavalt» ostetakse asju, mis muidu kindlasti ostmata jääksid ja mida võib-olla kunagi ei vajata.
Kõige enam hoiatab nõustaja laenupakkujate eest, kes pärast hetkelist kergendust viivad taskust viimasegi.
Paari tuhande kroonisest SMS-laenust võib väga kiiresti kasvada 20 000, kui ei olda piisavalt kiire tagasimaksja.