Kasumi toovad haigusteta patsiendid

Foto: Repro

Pirita perearstikeskuse juht Kaja Arbeiter näitab oma keskuse peal, kuidas raha liigub, et kummutada süüdistusi, nagu teeniksid perearstid patsientide arvelt.

Arbeiter alustab sellest, et ükski perearst ei saa tööd alustada ilma kabinetita ja üldjuhul kohalik omavalitsus teda selle soetamisel ei toeta, mõnes väikeses maakohas ehk välja arvatud. Paljud ehitavad endale töökoha kas oma isikliku rahaga või siis võtavad laenu. Pirita perearstikeskusel on praegu pangalaenu jäänud tasuda veel 3,5 miljonit krooni ja iga kuu kulub selleks 40 000 krooni.

Kui tohter 1999. aastal Hansapanka laenu küsima läks, öeldi talle, et haigekassa on ebastabiilne partner ja sellele laenu ei anta.

Liiga palju patsiente

Kena maja Pirita mändide all said kolm osaühingusse Panakeia koondunud perearsti avaliku konkursi kaudu linnalt ja seda on nad kõik need aastad ka remontinud.

Maailmapank ostis keskusele arvutid ja programmid, kõik ülejäänu tuli ise hankida. Siiski on ka linnavalitsus paaril aastal väikest tegevustoetust maksnud. «Mingil ajal me osutasime korraga perearstiteenust ja haldasime maja, mis on tegelikult seadusega keelatud,» räägib Arbeiter.

Nüüd on maja haldamiseks moodustatud sama omanike ringiga Pirita Perearstikeskus. Teist korrust üüritakse välja erialaarstidele. Praeguseks on saadud Tallinna linnalt hoonestusõigus 50 aastaks. «Oleme oma arstiharidusega maja päris ilusaks teinud,» tunneb naine rõõmu. Lasnamäel on üks perearstikeskus tema sõnul koguni taarapunkti ehitatud.

Arbeiteri sõnul oli perearstisüsteemi kehtestamine poliitiline otsus ja arstidelt selleks nõusolekut ei küsitud. «Nüüd meiega siiski juba arvestatakse,» nentis ta. Puudusi ta selles süsteemis eriti ei näe, küll aga sooviks, et saaks anda patsiendile arve, kus kõik teenused ilusasti lahti on kirjutatud.

Viiest Pirita perearstist kolme nimistu on lubatud maksimaalse suuruse ületanud ehk seal on inimesi üle 2000. Arbeiteri sõnul oleks normaalne arv, millega arst hästi toime tuleks,  1600–1700 inimest. Igas nimistus on umbes 200–300 ravikindlustuseta isikut, kelle pealt haigekassa raha ei maksa. Paraku kasvab nende arv tööpuuduse suurenedes.

Haigusteta inimesi on vähe

«Kui mu patsient on jäänud tööta, ei saada ma kindlasti teda ära, annan esmaabi ja kirjutan arve, mille tasub siis kas linnavalitsus või sotsiaalministeerium,» märgib Arbeiter.

Mida suurem nimistu, seda rohkem pearaha, ja mida rohkem on nimistus terveid, seda suurem on tõenäosus, et perearstil raha aasta lõpuks üle jääb. Pirita perearstikeskuse 9000 patsiendist käis mullu arsti juures 80 protsenti. Pearaha eest saab patsient vere ja uriini kliinilise analüüsi ning EKG.

Arbeiteri sõnul jääb suvekuudel pearahast rohkem üle, talvel vähem. Teenitud kasumist moodustab pearaha ülejääk tema sõnul umbes kolmandiku. Kokku teenisid Pirita perearstid eelmisel aastal kasumit üle 352 000 krooni, dividende sai igaüks mullu 30 000 krooni, ülejäänu otsustati investeerida. Kasumit teeniti tasulistest vaktsineerimistest ja tõendite väljastamisest, samuti ravimiuuringutest.

Küsimusele, miks ravimifirmad ei maksa uuringus osalevatele inimestele, kes oma tervisega riskivad, vastas tohter, et patsiendile korvatakse kohalkäimise kulud.

Õed on Pirital koondatud protseduuritubadesse, kus nad muu hulgas ka haiguste ennetamisega tegelevad. Kuna õdesid on tööturult raske leida, makstakse neile rohkem palka, kui haigekassa ette näeb, ehk 60 krooni asemel 80 krooni tunnist.

Küsimusele, miks istuvad eriarstidel õed hoopis kabinetis, vastas Arbeiter, et eriarsti juures täidab õde suuresti sekretäri ülesandeid. «Mind õde pigem segaks mõtlemast,» avaldas ta arvamust.

 Mõnel pool töötavad perearstid siiski veel õdedega käsikäes ühes ruumis ja õed teevad nende eest paberitööd.

Üks tõrvatilk on Pirita perearstikeskuse meepotis ometi – see on kümne krooni suurune visiiditasu. Ehkki seadus seda ei luba, küsitakse kümme krooni kõigilt. Selle eest saab küll ka tasuta sinised sussid. Arbeiteri sõnul läheb see raha maja ja selle juurde kuuluva aia haldamiseks, kuid see raha peaks sisalduma haigekassa makstavas summas.

Nii liigub raha

Mille jaoks haigekassa perearstidele raha annab ja kuidas Pirita perearstikeskuse perearstid seda kasutavad

Perearstide raha jaguneb neljaks: pearaha, baasraha, lisatasu ja kvaliteedi tasu.

Pearaha

Pearaha suurus oleneb inimese vanusest:

•    kuni 2-aastaste laste eest 107,2 krooni

•    2-aastaste kuni alla 70-aastaste eest 44,6 krooni

•    70-aastaste ja eakamate eest 54,1 krooni

Pirita perearstikeskuse juhataja Kaja Arbeiteri nimistus on:

•    alla 2-aastaseid lapsi 39 (pearaha 4180,8 krooni kuus)

•    2-aastaseid kuni 70-aastaseid inimesi 1620 (72 252 krooni kuus)

•    üle 70-aastaseid inimesi 277

(14 985,7 krooni kuus)

Kokku pearaha 91 418,5 krooni kuus.

Pearaha on mõeldud:

•    patsientidele – vastuvõtt, läbivaatus, raviplaani koostamine, paar lihtsamat analüüsi ja uuringut ning ühe- ja korduvkasutusega tarvikute ning ravimite kulud

•    perearsti tegevuskuludeks – meeskonna palgad, seadmete ja ruumide sisustuse ning IT-kulud, büroo- ja kindlustuskulud

Palkadeks määratud summa:

•    arst 112 krooni tunnis (Pirita perearstidel 116 krooni tunnis)

•    õde 60 krooni tunnis (Pirital 80)

•    abiline 33 krooni tunnis

Pirita perearstikeskuses on tööl viis perearsti (kulu 92 800 krooni kuus), ja 5,5 õekohta (kulu 70 400 krooni kuus).

•    Arsti ja õe puhkuse ajal asendaja tööjõukulud (Pirita keskuses on tööl kaks asendusarsti).

•    Arsti ja õe täienduskoolitusraha, vastavalt 7000 krooni ja 2500 krooni aastas.

Baasraha

Baasraha on perearstile kindlaks määratud summa – 11 955 krooni (kui perearstil on mitu tegevuskohta, siis tasutakse seda koefitsiendiga 1,5).

Baasraha sisaldab:

•    ruumide renti ja kommunaalkulusid – ruumi suuruseks ette nähtud 52 m², ruutmeetri kulu kuus on 177,98 krooni (sisaldab 30 krooni kommunaalkuludele)

•    transpordikulu 2700 krooni – koduvisiidid, uuringute vastuste ja asjaajamistega seotud transport (Pirita perearstikeskus tegi möödunud aastal 240 koduvisiiti)

Lisatasu

Lisatasu ehk kaugusetasu – raha, mis on mõeldud maapiirkondades praksiste lisatranspordikuludeks. Perearst haiglast 20–40 kilomeetri kaugusel 1400 krooni, praksis kaugemal kui 40 kilomeetrit – 4018 krooni kuus.

Kvaliteeditasu

Kvaliteeditasu saab perearst, kui ta võtab osa kvaliteedisüsteemist. Hea töö tulemusel võimalik saada kuni 60 000 krooni aastas (sellest 48 000 krooni ennetustöö ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö eest, 12 000 krooni erialase lisapädevuse eest).

Allikas: haigekassa ja Pirita perearstikeskus