Odavate lennuhindade tõttu Euroopa riikide konkurentsiametite tähelepanu all olev Läti lennufirma Air Baltic teatas eile kahe otselennu avamisest Tallinnast Soome.
Air Baltic suurendab Tallinnas võimu
Sellega näitas Air Baltic muskleid nii Eesti kui Soome lennufirmadele.
Eilsest saab Air Balticuga iga päev lennata Turusse ning 12. novembrist neli korda nädalas Lappeenranda. Seni sai lõunanaabrite lennufirmaga Tallinnast lennata vaid Riiga ja Vilniusesse. Hüppeliselt kasvavat reisijate arvu Läti lennufirma president Bertolt Flick ei oota, kuid peab Soomest nii Tallinna kui Riiga reisimist perspektiivikaks.
Air Baltic pakub lende konkurentidest oluliselt odavamalt. Estonian Airi juhatuse esimees Andrus Aljas lausus, et hinnasõjas võitjaid ei ole. «Osa kliente võib täna selle üle rõõmustada, et saavad odavalt lennata, aga pikemas perspektiivis ei ole riigi doteeritavad hinnatasemed kindlasti jätkusuutlikud,» lausus Aljas. «Estonian Airil ei ole plaanis hinnasõjaga kaasa minna, sest võimatu on konkureerida firmaga, mille tegevust doteeritakse nii otseselt kui kaudselt riigi ja maksumaksjate rahaga.»
Tallinna Lennujaama juhatuse liige Rein Loik lausus, et lennujaam tervitab Air Balticu uute liinide avamist.
Air Balticu president Bertolt Flick kinnitab, et kartused, justkui sooviksid nad hinnasõjaga Estonian Airi pankrotistada ja siinseid reisijaid Riiga sõidutama hakata, ei vasta tõele.
Estonian Air lendab vaid Helsingisse, seega meie Soome liinide avamine ei ole neile ohtlik. Meil on olnud Estonian Airist erinev strateegia. Meie strateegia on olnud kasvada nii kiiresti kui võimalik ja me pole saanud kasumlikkusele mõelda.
Sel aastal oleme oma mahtu vähendanud ning vaatamata odavale hinnale saab sellest meile finantsiliselt tegutsemisaja parim aasta. Lõpetame tänavu korralikus kasumis.
Esiteks tegutses FlyLAL kui enesetapja. Nii omanikud kui juhid kaotasid reaalsustaju ning hakkasid kriisi alguses uusi sihtkohti avama. Teiseks, kes oskas sellist majanduslangust oodata. Me ei oleks tahtnud otselende sulgeda, aga kui turg kukub üle 40 protsendi, nagu Leedus juhtus, siis ei jää muud üle. Kui me näeme, et turg hakkab jälle kasvama, siis taastame otselende. Me ei ole kindlasti Leedut hüljanud.
Me ei saa riigilt mingeid toetusi. Kui ebaaus konkurents tähendab odavaid hindu, siis tõepoolest, me töötame süstemaatiliselt kulude langetamise kallal. Meie kulud on samad kui odavlennufirmades, seega saame pakkuda odavaid pileteid.
Seni ei ole sellele mõelnud. Mis küll ei tähenda, et tulevikus ei võiks sellest rääkida.
Ei Škele ega Šlesers ei kuulu meie omanike hulka. Meil on kolm aktsionäri – Läti riik, minu firma ja Vene kapitalil põhinev Trans Airo. Ma ei saa kuidagi tõestada, et olen üksi oma aktsiapaki taga. Saan seda ainult kinnitada.
Samas ei eita te nimetatud ärimeeste toetust Air Balticule?
Šlesers oli transpordiminister ja ta on huvitatud Läti turismi arendamisest. Töötame tõepoolest tihedalt koos. Kuid samamoodi on ta olnud huvitatud ka Ryanairi turule toomisest. Tema huvi on tuua riiki võimalikult palju turiste.
Jah, arvan küll. Miljon reisijat loob 1000–1200 töökohta. Miljon turisti loob riigis 8000–9000 töökohta. Paljud neist on madala kvalifikatsiooniga inimestele, kellele oleks muidu raske rakendust leida. See on parim lahendus, kuidas saab väikeste investeeringutega luua palju töökohti. (PM)
• Air Balticu omanikud on Läti riik, kellele kuulub 52,6 protsenti, Bertolt Flicki firma Baltijas Aviacijas Sistemas Ltd (47,2 protsenti) ja Trans Airo (0,2 protsenti).
• Ettevõtte eelmise aasta kahjum oli 27,8 miljonit latti ehk 618 miljonit krooni.
• Tänavu ootab ettevõte 12 miljonit latti ehk 267 miljonit krooni kasumit.
• Ettevõtte lennuparki kuulub 31 lennukit – kümme Boeing 737-500, kaheksa Boeing 737-300, kaks Boeing 757-200 ja 11 Fokker 50.
• Air Baltic pakub otselende Riiast, Tallinnast ja Vilniusest.