Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2224959t1hf8f7.jpg)
Parasjagu menetluses oleva detailplaneeringu kohaselt kerkib Pärnus Rüütli 53 kinnistule hotell ning hoone, kus paari nädala eest kaks kodutut tapeti, läheb lammutamisele.
Rüütli 53/Aia 4 planeeringut menetletakse Pärnu EKE Projektis. «See on habemega lugu,» ütles projektijuht Arvo Lensment 15. detsembril 2005 algatatud planeeringu kohta, kirjutab Pärnu Postimees.
2006. aasta alguses sõlmis Pärnu EKE Projekt tellija Metrocon Group OÜga lepingu, aga sai suure töökoormuse tõttu asjaga tegelema hakata mõni kuu hiljem. Metrocon Group, mille juhatuse liige on Rüütli 53 kaasomanik Mihhail Stakantikov, kaasas protsessi arhitekt Olavi Nõmmiku.
«Tavaliselt planeeringus veel eskiisprojekti ei tehta, üksnes määratakse projekteerimise tingimused, praegusel juhul on meil aga hoone eskiis algusest peale olemas,» rääkis Lensment. «Et tingimused on kitsad ja probleeme palju, siis teisiti seda teha ei saagi.»
Probleemid muuseumi varuväljapääsuga
Esimene pundar probleeme tekkis planeeringualasse kuuluva Pärnu muuseumi hoonega Aia 4. Praegu on Rüütli 53 Aia 4 hoone osa, tulevikus ehitatakse hotell Rüütli tänava äärde ja otsest seost kahel majal ei jää.
Aga sinnamaani, kuni muuseum veel Aia tänavas asub, tuleb planeeringus mõne esmapilgul isegi naljaka asjaga arvestada. Nimelt on Rüütli 53 koledal kombel reostatud trepikoda ühtlasi muuseumi varuväljapääs.
«Meil oli tõsist klaarimist, et muuseum, maavalitsus ja arendaja kokkuleppele saaksid,» ütles Lensment. «Et väljapääs siiski oleks, leidsime koos tuletõrje esindaja ja Pärnu muuseumi direktori Aldur Vungiga, et praegu muuseumist trepikotta viiv uks müüritakse kinni ja ehitatakse sinna varuväljapääsu nõuetele vastav trepp.»
Lensmendi jutu järgi seatakse osale tulevasest trepist ja ühisele seinale servituut. «Et tegemist on riigi nõudega, läks asi nii täpseks, et meil on planeeritud 3,95 ruutmeetri suurune servituudiala kahe kinnistu vahel. Minu arvates on see absurdne, aga teisiti ei saanud,» selgitas Lensment.
Igal juhul saadi nii Vungilt kui maavalitsuselt vajalikud allkirjad ja detailplaneering on vastu võetud.
Järgmine häda naabrid
Planeeringu avalikustamise ajal kirjutasid sellele vastuväiteid Rüütli 55 elanikud, kes polnud planeeringuga rahul.
Lensment hindab naabrite vaiete sisu kummaliseks. «Rüütli 55 asub kahe pargi vahel, selle elanikud aga leidsid, et neid kitsendatakse sellega, et Rüütli 53 krundil mõni õunapuu maha saetakse. Ise on nad kogu oma kinnistu asfaltinud ja kaks viimast puud, mis seal olid, maha saaginud. Ja nüüd pahandavad: haljastust on vähe,» kirjeldas Lensment ühte vaiet.
Veel dikteerivat naabrid, kuidas kinnistule ehitada tohib. Et näiteks kelder pidavat seinast kolm meetrit eemal olema. «Aga seda nad nõuda ei saa, sest see on tehniline probleem, mis lahendatakse projekti, mitte planeeringuga,» sõnas Lensment.
Planeeringu demokraatlik protsess aga ei luba kellelegi peale hüpata, vaid inimesi tuleb veenda, et nad oma vaide tagasi võtaksid ja kokkuleppele jõutaks. Praeguseks on mõnes punktis kokkuleppele jõutud. Lensment ütles, et asja edenemise nimel on nad nõus planeeringusse kirjutama sedagi, mida seal seaduse järgi olema ei pea.
Rüütli 55 üks elanik on Pärnu linnavolikogu liige Jüri Lebedev, kes leiab, et kuigi maja on lubatud ehitada niisama kõrge kui Rüütli 53, on nüüd planeeritud katusele lubatud kõrgusest kõrgemale liftiahtid ja ventilatsiooniseadmed ning näiteks reklaam. «See varjab minu ja kõigi vaadet, kes kolmandal korrusel elavad,» leiab Lebedev.