Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2222795t1h71ee.jpg)
Üksikutest projektidest hoolimata ei saa Viljandi südalinna kinnisvaraarendus kuidagi õiget hoogu sisse, sest enamik potentsiaalsetest ostjatest eelistab eramut.
Kui näiteks Tallinna ajalooline süda on iseäranis hinnatud elurajoon ja kinnisvaraarendajad jooksevad sellele tormi, siis Viljandis on vanade korterelamute arendamise projekte seni olnud vaid üksikuid, kirjutab Sakala.
Kesklinna ajalooliste piirkondade korrastamisele vajutab piduri inimeste ihalus eramu järele ja ka nende liiga õhuke rahakott.
Ostuhind on arendajale kõrge
Esimene pääsuke Viljandi kesklinna kortermajade arendamise vallas oli paar aastat tagasi renoveeritud elamu Tartu ja Järve tänava nurgal. Ettevõtja Tiit Veiberi sõnul oli projekt edukas ning korterid läksid kiiresti müügiks.
«Suurim pluss oli hea asukoht ning ostjate hulgas oli inimesi nii Soomest kui Tallinnast,» meenutas ta.
«Et siseviimistlus oli iga korteri puhul erinev, kõikus ka ruutmeetri hind. Aga suurim, 130-ruutmeetrine korter on praegu hinnatud 2,3 miljonile kroonile.»
Arendusprojekti edukusest hoolimata Veiber järgmist samasugust maja ette võtta ei plaani Tartu tänava hoone ostis ta omal ajal odavalt, praegune turusituatsioon on aga hoopis teine.
«Kui vana maja saaks osta 100 000 krooniga, oleks asjal muidugi mõtet, aga 150-ruutmeetrise maja eest küsitakse 1,5 miljonit krooni. Kui arvestada juurde ehituse hind, kujuneb ruutmeetri hind liiga kalliks,» leidis Veiber.
Praegu tegeleb ettevõtja arendusega Viljandi järve ääres.
Eramuehitusele kaldu
Arco Vara maakler Tõnis Volt ütles, et Viljandi südalinna korteriarendust kummitavad samad probleemid, mis teistes Eesti väikelinnadeski.
«Tallinnaga Viljandit selles osas võrrelda ei saa, pigem võib paralleele tõmmata Rakverega,» lausus ta.
Volt nentis, et inimeste sissetulekud on väikesed ning kellel on võimalusi, see soovib pigem osta eramut kui korterit. «Eelmisel aastal oli olukord selline, et Männimäe korteri müügist saadud rahale tuli vaid veidi juurde lisada ning saigi maja osta. Enamik Männimäelt lahkunuid just nii tegigi.»
Voldi arvates leiaks vanalinna arendusprojekte juhtivaid ettevõtjaid küll, kui vaid korteritele hiljem ka ostjaid oleks.
«Need projektid, mis Viljandis on tehtud, on sündinud pigem arendajate hasardist. Arendusbuumi südalinnas ma küll lähitulevikus ette ei näe,» märkis ta.
Üksikud projektid
Paar kortermaja arendamise projekti on Viljandi südalinnas praegu siiski töös: VMT Ehitus rajab kortereid Pikale tänavale Muksi majana tuntud ajaloolisse hoonesse ning NN Arendus rekonstrueerib Jakobsoni tänav 26 asuvat 1879. aastal valminud hoonet, kuhu on tehtud kümme korterit.
NN Arenduse juhataja Enn Laansoo sõnul omandasid nad Jakobsoni tänava maja kolm aastat tagasi. «Hoone oli algul kahekorruseline, kolmas korrus on peale ehitatud. Edaspidi on kavas krundile rajada veel üks hoone, kuhu tuleb kolm korterit,» rääkis ta.
Arendaja jutust selgus, et vana maja renoveerimise ettevõtmine on võrdlemisi keeruline nii arendajale kui ehitajale, sest arvestada tuleb linna ettekirjutustega ning maja tegelik seisukord selgub tihti alles tööde käigus.
Kõnealuse maja puhul on omaaegse säilitamisele ehk rohkemgi tähelepanu pööratud, kui ametnikud nõudsid. Näiteks soovis arendaja, et võimaluse korral säilitataks vanad laudpõrandad.
Põrandate renoveerimine oligi objekti ehitajale Pärlinile paras peavalu. «Kaks meest tegi ühe korteri põrandat kolm päeva. Tavalise põrada puhul oleks selleks aega läinud mõni tund,» märkis Pärlini ehitusdirektor Sulev Kurik.
Kurik tõdes, et niisuguse maja renoveerimine on küll põnev ja ehitajale arendav, ent samas riskantne töö.
«Me ei osanud ette arvestada näiteks lammutamiseks kuluvat aega ja ressursse. Tunnistan, et panin hinda kokku leppides lammutustööde osas pikalt puusse,» kõneles ta.
Ostjad nõuavad allahindlust
Nii arendajale kui ehitajale üllatuseks ilmnesid kahes korteris seinamaalingud, mis otsustati osaliselt säilitada. Samuti on restaureeritud korterite välisuksed. Siiski ei ütle arendaja, et maja on jäänud ajaloolises mõttes autentseks.
«Ma ei saa väita, et oleme hoone restaureerinud. Küll aga oleme püüdnud ka detailides omaaegset fiilingut säilitada,» lausus Enn Laansoo.
Jakobsoni tänav 26 maja korterite ruutmeetri hind ulatub üle 20 000 krooni ja seni on kaubaks läinud üks korter. Laansoo nentis, et müüki segab üleüldine infomüra kinnisvara hindade languse ümber.
«Ostjatel on tekkinud arvamus, et arendajad on praegu valmis müüma ükskõik kui odavalt, peaasi, et kaubast lahti saaks. Ühele küsijale juba ütlesin, et ma ei kavatse talle hinnas alla anda, vaid hindu hoopis tõsta ja see on ka tõsi. Odavamalt ei ole lihtsalt võimalik müüa, vastasel korral peaksime osaühingu mittetulundusühinguks ümber nimetama,» rääkis arendaja ning lisas, et kiiret neil korterite müügiga pole.
ARVAMUS
Tõnis Volt, Arco Vara maakler
Tulevikus tuleb ka korterelamute arendamise projekte kindlasti juurde, ent näen eramuehitusel siiski suuremat perspektiivi. Oma maja on Viljandi inimesele jõukuse sümbol.