Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2220135t1h602c.jpg)
Pärnu kauplustes ja teisteski avalikes kohtades liiguvad ringi Eesti fonogrammitootjate ühingu (EFÜ) esindajad, kes uurivad, kas kusagil muusika mängib, ja paluvad kümne päeva jooksul täita selle kohta ankeedi.
Eesmärk on üks: kõik juriidilised isikud peavad muusika esitamise või raadio olemasolu eest maksma, kirjutab Pärnu Postimees.
Rõõmu jaoks
Kui autorikaitsest on kõik kuulnud, siis see, et on veel Eesti esitajate liit (EEL) ja EFÜ, kellega muusika esitamise puhul arvestada tuleb, on paljudele üllatus.
EELi kodulehekülg algab Heldur Karmo sõnadega «muusika on rõõmu jaoks». Kohe seejärel tehakse selgeks, et muusika kuulamine saab teoks kolme isiku, autori, esitaja ja fonogrammitootja töö tulemusel.
Teose ja fonogrammi avalikul esitamisel raadio, CD-mängija vms vahendusel on teose autoril, esitajal ja fonogrammitootjal vastavalt autoriõiguse seadusele õigus saada tasu.
Selleks ongi EFÜ koostöös EELiga juba mitu aastat tegelnud fonogrammide avaliku esitamise lepingute sõlmimisega. Sel aastal alustati Eestis uuringuga, mille eesmärk on tuvastada fonogramme kasutavad ettevõtjad ja teavitada fonogrammide kasutajaid nende kohustusest sõlmida fonogrammide avalikuks esitamiseks leping.
«Ühingute koostöö tagab fonogrammide kasutajale, et nad võivad sõlmida ainult ühe lepingu ja täita tasu maksmise kohustuse ühe maksega. Eesmärk on sõlmida lepingud kõigiga, kes kasutavad ettevõtluses fonogramme avalikuks esitamiseks,» selgitas EEL Pärnu Postimehele.
EFÜ esindaja käis ühes Pärnu väikeses kunstipoes, kus tõepoolest mängis raadio. Neiu jättis poodi kirja, kus seisab, et esindaja tuvastas fonogrammide üldsusele suunamise ja nüüd tuleb sõlmida kaks lepingut, üks Eesti autorite ühinguga ja teine EFÜ ja EELiga. Lisatud oli ankeet ja kiri kohustas selle kümne päeva jooksul täitma.
Mis on avalik esitus
Et kaupluse juhatajal ei olnud sel hetkel aega asjaga tegelda, tekkis tal hiljem mitu küsimust. Ta helistas EELi ja EFÜ piirkondlikule esindajale Benno Sillale.
«Ma ei saanudki vastuseid, härra ütles ainult, et olen ainuke inimene, kes viriseb, ja kui ma lepingut ei sõlmi, tuleb majanduspolitsei, lindistab, pildistab, filmib ja teeb trahvi,» rääkis kaupluse juhataja Pärnu Postimehele.
Ühele küsimusele, mis puudutas Portugali muusika plaatide kuulamist ja selle eest tasumist, sai ajaleht Sillalt vastuse, et Rooma konventsiooni alusel jagatakse osa laekuvast rahast teiste maadega.
Samal ajal on arusaadav juhataja selgitus, et tema poekesse keegi muusikat kuulama ei tule, see on ikkagi tema enda jaoks. Ja miks siis ei pea maksma näiteks mõne vabriku kontor, kus raadio mängib ja käib ka kliente.
Eraisik võib olla muretu
«Alati, kui käsitletakse fonogrammi avaliku esitamisega seonduvaid teemasid, on sellest lähtuva «ohu» suhtes kõige murelikumad eraisikud. Tegelikult on eraisikud alati võinud ja võivad ka edaspidi oma pidudel, kus viibivad nende sõbrad ja lähedased, muusikat kuulata ja selle järgi tantsida. Sellist koosviibimist ei pea registreerima ega mingit tasu maksma, isegi juhul, kui see kostab naabriteni. Ainus piirang muusika kasutamisel on kohaliku omavalitsuse kehtestatud öörahu, kui muusika ei tohi teisi isikuid häirida,» selgitas EEL.
Üldsuse määratlemisel lähtutakse EELi selgitusel eelkõige sellest, kes on auditoorium. Kui see on perekonda ja lähimasse tutvusringkonda kuuluvad isikud, pole tegemist muusika avaliku esitamisega. Kui auditooriumi moodustavad isikud väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, on tegemist üldsusega.
Fonogrammide avalikust esitamisest saab rääkida eelkõige siis, kui seda tehakse ettevõtluse korras.
Küll peab eraisik oma rahakotti kergendama kaudselt, sest näiteks hotellides, bussis ja mujalgi kajastub muusika esitamise eest makstud raha firma teenuse hinnas.
Topeltmaksustamine
EELi koduleheküljelt selgub, et muusika esitamise eest on ringhäälinguorganisatsioonid kohustatud tasuma. Seega on raadiost tulevate muusikapalade eest juba kord makstud.
EEList öeldi, et praegu maksavad siiski vaid riiklikud jaamad, erajaamadega vaidlused alles käivad.
Siit lihtne järeldus: kui poes mängiva raadio eest tuleb EELile ja EFÜ-le tasuda, on see juba teistkordne maksmine ühe ja sama asja eest.
Kui äris sõlmitakse lepinguid topeltmaksustamise vältimiseks, sõlmivad EEL ja EFÜ neid kaupluste, hotellide, kasiinode ja teiste firmadega just topeltmaksustamiseks.