Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2220053t1hb1a8.jpg)
Rikkast õunasaagist saab palju tervislikke hõrgutisi, söögikõlbmatud ubinad sobivad hästi komposti valmistamiseks.
Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse vanemteaduri Kalju Kase sõnul erineb neil tänavuse saagi suurus sorditi. «Mitmed sordid ei viljunud kevadiste öökülmade tõttu nii, nagu õitsemise põhjal loota võis, aga üldiselt on saak rikkalik,» lisas ta.
Et mahakukkunud õunu murule vedelema jätta on ühest küljest inetu ja teisalt aitavad nakatunud viljad kaasa puuviljamädaniku levikule, soovitab Kask õunad kokku korjata, jagades need kolme ossa. Puuviljamädanikust nakatunud viljadele tuleks kaevata piisava sügavusega auk ja need maha matta, kehvad õunad sobivad komposti valmistamiseks, ilusamatest mahakukkunud ubinatest aga tasuks Kase sõnul mahla teha.
Õunamahl aasta läbi
Tööstustesse jõuab meie aedades ja aiandites kasvanud mahlaõuntest vaid väike osa, sest see ei tasu ennast lihtsalt ära, ka tahavad tehased saada korraga suurema koguse õunu. Nii valmibki Põltsamaa mahl peamiselt Poolas toodetud kontsentraadist. Põltsamaa Felix ASi andmetel hakkavad nad kodumaist õuna kokku ostma ilmselt septembris.
Viljandimaa Viiratsi valla Anni talu pererahvas, kelle koduaias on tänavu õunapuud saagi all lookas, on juba aastaid oma õuntest ise tervislikku mahla valmistanud. «Õunu on meil tänavu hullult palju, samas on keldris alles veel mõnikümmend liitrit üle-eelmise aasta mahla,» ütleb perenaine Ülle Kramer. «Poemahlad meie pere lastele eriti ei meeldi, sest need on liiga magusad.» Mahla juuakse Kramerite kodus aasta läbi, see kuumutatakse ja pannakse kolme- ning kümneliitristesse purkidesse.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna spetsialist Kersti Simm soovitab puude otsast maha pudenenud ubinatest, millest kodusel viisil mahla, veini või moosi valmistada ei jõua või mis selleks ei sobi, vanade äraproovitud meetodite kohaselt komposti valmistada.
Kompostist vihmausse
«Pange kehva kvaliteediga õunad kihiti koos muu kõduneva materjaliga, näiteks peedipealsete, kartulikoorte, oavarte, okste ja muuga, kuni
1,5 m kõrgusesse kompostihunnikusse vaheldumisi mullakihtidega,» õpetab Kalju Kask Polli aiandusuuringute keskusest. «Mulla võib asendada ka sõnnikukihtidega, kuid sel juhul kestab õunte kõdunemisprotsess kauem.»
Sõnnikuga valmistatud kompostihunnikusse leiavad sageli iseenesest tee 610 cm pikkused tumepunased kuni pruunikaspunased vihmaussilaadsed väheharjasussid nn sõnnikuussid, ladinakeelse nimega Eisenia fetida, kes kiirendavad jäätmete lagunemisprotsessi ligi neli korda. Need on kalasöödana hinnatud materjal, kuna on tavalisest vihmaussist peenemad, tumedamad ja liiguvad aktiivselt.
Sõnnikuusse leiab tavalistest sõnnikuhunnikutest, kus nad paljunevad aasta läbi. Sealt saab neid kompostihunniku alumistesse kihtidesse «istutada».
Kõlbmatud augutäiteks
Kompostihunnikut ei tohi pinnasest isoleerida, kuna kuivemal perioodil peavad sõnnikuussid saama liikuda ka ülevalt alla niiske pinnase poole. Nad vajavad palju hapnikku ja niiskust.
Jõgevamaal asuva Kuuse talu peremees Arvi Kuusk kavatseb mahlaks sobimatud ubinad oma kinnistul metsast leitud looduslikku auku maha matta.
Varem viis külarahvas poolteise meetrit sügavasse ja kolme meetri laiusesse auku prahti. «Kõlbmatuid õunu koguneb sel aastal vast nii poole tonni ringis,» rääkis Kuusk. «Kalamehena on mul plaanis katsetada, kas sõnnikuusse saab kasvatada ka puhtas õunakompostis. N-ö õunakoogis, millest mahl on välja pressitud, paljunevad need küll ideaalselt.»
Eestis sõnnikuusside kasvatamisega kuulsaks saanud saksa päritolu Manfred Meyeri jutu järgi on õunajäätmed sõnnikuussidele väga hea toit, sest neis leidub palju suhkruid.
Meyer soovitab õunad tükeldada ja segada veisesõnnikuga.
Retseptid
Magus õunasiider
Valmistamiseks purustada hapud õunad, mass asetada email-, puu- või klaasnõusse ja valada üle keedetud jahutatud veega.
Nõu katta kaanega ja jätta kaheks nädalaks toasooja linnastuma. Iga päev segu segada vähemalt kaks korda, sest muidu tekib äädikhappe käärimine.
Nüüd pressida välja mahl. 2 liitri mahla kohta võtta 2,5 klaasi suhkrut, lisada veinipärm või rosinad ja kui algab intensiivne käärimine, siis sulgeda nõu õhulukuga ja viia jahedasse keldrisse kuueks kuuks järelkäärima. Käärinud virre kurnata ja villida pudelitesse.
Pikantne õunakompott
Lahustada 2 liitris vees 2 kg suhkrut, lasta siirup keema ja lisada keevale siirupile 3 kg pestud seemnekambritest puhastatud koorimata tükeldatud õunaviile.
Keeta aeglasel tulel, kuni kompott on omandanud õunamoosiga sarnase konsistentsi, vältides samas õunte lagunemist.
Võtta hoidis tulelt ja segada väikeste kogustena juurde 1-2 klaasi kuiva valget lauaveini, 1-2 tl sidrunhapet ja 1/2 tl bensoehapet või bensoehappenaatriumi, lasta kompotil veel kord keema minna, tõsta kuum kompott hoidisepurkidesse ja sulgeda õhikindlalt.