Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2219667t1h767b.jpg)
Nädalapäevad tagasi Viljandimaad külastanud regionaalminister Vallo Reimaa kuulis maavalitsuses, et riik ei toeta omavalitsusi infotehnoloogia arendamises vajalikul määral ning soovida jätab ka tema enda valmidus e-asjaajamiseks.
«Kui sõita autoga, algab teine Eesti seal, kus tuleb vastu kruusatee. IT arenguga on sama lugu: omavalitsustega elektrooniliselt suheldes võib näha selget mahajäämust. Nii on öelnud Tallinna IT-inimesed,» rääkis ministrile Viljandi maavalitsuse infotalituse juhataja Kaupo Kase, vahendab Sakala.
E-riik omavalitsusse ei jõua
Viljandimaa viisteist omavalitsust kõnnivad nii veebilehtede arendamisel kui infotehnoloogiliste arenduste kasutamisel kõik eri rada. Dokumendihalduse süsteem on üks ja sama, ent ühtseid standardeid ja ühist arendust pole.
Tavakodanikule tähendab see näiteks, et iga valla kodulehe puhul peab eraldi nuputama, kust vajalikku teavet leida. Aga ka seda, et informatsiooni kättesaadavus varieerub valdade kaupa suurel määral.
«Eestis puudub IT-alane koordineerimine riigi ja omavalitsuste vahel,» tõdes Kase. «Omavalitsuste areng on erinev ning ametnikel napib nii motivatsiooni kui ressursse.»
Kase näitlikustas, et nii mõnigi vallajuht on märkinud, et veebilehe arendamisega valla teid korda ei saa. «Riik peaks looma ühtse standardi ning panustama nii ametnike koolitusse kui nende motiveerimisse,» leidis ta.
Igas Viljandimaa vallas on juba vähemalt üks WiFi ala ning ka muidu on interneti kättesaadavus tunduvalt paranenud. Eesti Energia Kõu-internetist hoolimata tuleks e-riigi parema toimimise nimel jätkata «Külatee 3» programmi. Selle toel ehitas Norby Telecom Viljandimaal välja WiMaxi võrgu, mille levipiirkond jäi loodetust paraku ahtamaks.
«Peamine lootus oli selle projektiga seoses see, et internet ei muutu ainult kättesaadavaks, vaid ka taskukohaseks,» lausus Kase. «Liitujate vähene arv ongi tingitud sellest, et WiMax on maainimestele liiga kallis. Projekti tuleks kindlasti jätkata, aga mingil põhjusel on see kuhugi toppama jäänud.»
Omaette probleemiks võib alarahastamise jätkudes Kase hinnangul tõusta turvalisus.
«Turvalisuse küsimus teeb muret ka maavalitsuses. Praegu oleme mitmesuguseid lahendusi põlve otsas rakendada püüdnud, aga ühel päeval ei pruugi sellest enam piisata,» nentis ta.
Minister on päri
Ajapuudusel jäi kuulmata, mida arvab tõstatatud probleemidest minister Reimaa. Siseministeeriumi pressinõuniku Kristina Kareva vahendusel «Sakalale» antud vastuses ütleb ta, et on Viljandis välja toodud mõtetega päri.
«Praegu on käsile võetud niinimetatud e-maakonna projekt, milles osaleb neli maakonda. Tegu on katseprojektiga, mille eesmärk on välja töötada maakonna e-teenuste mudel. Projekti tulemusi saab praktikas rakendada igas maakonnas,» vahendas Kareva riigi plaane.