Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2217025t1h312c.jpg)
Infoühiskonnas niigi aina enam tule alla sattuvat privaatsust riivatakse veelgi rohkem, kui omavalitsusametnikud teabe avalikustamise nõudeid liiga agaralt täidavad.
See, milliseid andmeid meie kohta tohib avaldada ja milliseid mitte, on isikuandmete kaitse seaduses selgelt kirja pandud. Ametkonnad ja omavalitsused, kellega inimesed mõnikord ka delikaatseid küsimusi lahendavad, peavad aga lähtuma teistestki seadustest, mis nõuavad, et kogu nende tegevus oleks läbipaistev, kirjutab Sakala.
Nii võidaksegi avalikustamise tuhinas jätta kahe silma vahele asjaolu, et hulga küsimuste puhul on teabe valdajal kohustus andmeid varjata.
Menetlus Viljandimaa valla suhtes
Üks Viljandimaa vallavalitsus on oma kodulehe dokumendiregistrisse mais sisestanud garantiikirja ravikindlustuseta isiku meditsiiniliste uuringute eest tasumise kohta. Veebilehel on kõigile nähtavaks tehtud nii inimese nimi kui see, milliseid tema organeid uuritakse ning milliste meetoditega seda tehakse.
Et võimalikku privaatsuse rikkumist mitte korrata, jätab «Sakala» siinkohal mainimata inimese ja omavalitsuse, kes sellised andmed veebi riputas.
Eestis isikuandmete kaitse üle järelevalvet tegeva andmekaitse inspektsiooni avalike suhete juht Stiina Liivrand vastas pärimisele, kuidas niisugune juhtum isikuandmete kaitse seadusega kooskõlas on, et ametlikku seisukohta selles küsimuses kohe öelda ei saa. Nii nagu iga õigusrikkumise puhul, saab selge vastuse anda alles pärast uurimise lõppu.
«Põhjust menetlust alustada tundub siiski olevat,» lausus Liivrand. «Meditsiinilise teabe puhul kaetakse inimese nimi avaldatavas dokumendis üldjuhul kinni.»
Hiljem teataski Liivrand, et inspektsioon võttis garantiikirjaga seonduva menetlusse.
Inspektsioon uurib iga kahtlust eraldi ning selget piiri, millest üleastumine igal juhul rikkumist tähendab, Liivranna sõnul ei pole.
«Palju oleneb sellest, milline on konkreetse juhtumi puhul olnud inimese enda tahe ja kas seda on tema käest uuritud. Mõnikord tuleb ette sedagi, et inimesed on säärase teabe avaldamist ise soovinud,» selgitas Liivrand.
Enne uurimise lõppu pole inspektsioonil ka õigust nõuda privaatsuse rikkumise kahtlusega info salastamist.
«Niisuguse info kõrvaldamist võime nõuda vaid siis, kui on tehtud otsus. Kui kaua menetlus aega võtab, sõltub samuti konkreetsest juhtumist, ent aastat selleks harilikult siiski ei kulu,» väitis Liivrand.
Inimeste teadlikkus oma andmete kaitsest on inspektsiooni avalike suhete juhi jutu järgi aina tõusnud. «Seda näitab kas või kaebuste arvu kasv.»
Uus aeg nõuab koolitust
Viljandi maavalitsuse infotalituse juhataja Kaupo Kase rääkis, et maavalitsuse ülesannete hulka isikuandmete avaldamise üle järelevalve tegemine otseselt ei kuulu. Küll aga ütles ta, et nii omavalitsusametnike kui paljude teiste üleüldine teadlikkus ning IT-lahenduste kasutamise oskus jätavad soovida.
«Meil on häid infotehnoloogilisi lahendusi, ent inimesi ei ole õpetatud neid kasutama. Näiteks paljud õpetajad ei oska kasutada e-kooli võimalusi,» kõneles ta.
Kase sõnul soovib maavalitsus omavalitsustöötajate infotehnoloogia- ja ühiskonnaalase harituse suurendamisele omalt poolt kaasa aidata.
«Ettevalmistamisel ongi just omavalitsusametnike koolitusprojekt, mille käigus õpetataks muude küsimuste hulgas ka veebilehtede haldamist ning seda, milliseid andmeid sinna üles panna tohib. Praegu kirjutatakse paraku alles projekti lahti, et esitada tõukefondidele rahastamistaotlus,» märkis ta.
Artikli algul kirjeldatud juhtumit pidas Kase pigem vallavalitsuse töötaja näpukaks.
«Üldiselt on omavalitsuste kodulehed viimasel ajal tublisti paremaks muutunud ning nende väljanägeminegi on kenam. Seda, et andmekaitse inspektsioon oleks Viljandimaa omavalitsustele ettekirjutusi teinud, mulle viimastest aastatest ei meenu,» lausus ta.
Isikuandmete kaitse seaduse järgi on eraelulised ja delikaatsed muu hulgas:
perekonnaelu üksikasju kirjeldavad andmed
sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise taotlemist kirjeldavad andmed
isiku vaimseid või füüsilisi kannatusi kirjeldavad andmed
etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andme
andmed tervise seisundi või puude kohta
andmed pärilikkuse informatsiooni kohta
andmed seksuaalelu kohta
Allikas: andmekaitse inspektsioon