Enne siduva lepingu sõlmimist küsi nõu notarilt

Notar on õigusnõustajana pädev ka olukorras, kus klient pöördub notari poole juriidilise probleemiga. Notari nõuandeid kuulates võib säästa lisaks raha. Foto: Peeter Langovits

Notari kui õigusnõustaja roll muudab asjaajamise ning vaidluste kohtuvälise lahendamise inimestele mugavamaks ja kvaliteetse õigusteenuse paremini kättesaadavaks üle Eesti.

Notari ametitegevus jaguneb ametitoiminguteks ja ametiteenusteks. Ametitoiminguid (näiteks kinnisvaratehingute tõestamine) on notar kohustatud kliendi nõudel tegema ning keelduda saab ta sellest vaid seaduses ettenähtud juhtudel.

Ametiteenuste pakkumine on vabatahtlik kokkulepe notari ja teenuse saaja vahel. Kokkuleppeline on ka tasu teenuse eest.

8. juunil 2009 jõustus notariaadiseaduse muudatus, millega laiendati notari ametipädevust.

Õigusnõustamist puudutavad põhilised sätted jõustusid 30. augustist 2009 (õigusnõustamine väljaspool tõestamistoimingut; maksundus- ning välismaa õiguse alane nõustamine väljaspool tõestamistoimingut või selle raames, tegutsemine vahekohtunikuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel).

Osa pädevust laiendavaid sätteid nagu lepitamine vastavalt lepitusseadusele ning abielu sõlmimise ja lahutamise kinnitamine on veel jõustumata.

Notariaadiseaduse muudatus lähtub eesmärgist luua inimestele täiendavad mugavad võimalused asjaajamiseks ja vaidluste kohtuväliselt lahendamiseks, muutes kvaliteetse õigusteenuse paremini kättesaadavaks üle Eesti ja seda ka vähem kindlustatud isikutele.

Samuti aitab muudatus kaasa notariameti paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks muutmisele.

Notar nõustab

Eespool nimetatud seadusemuudatusega on nüüd seadusega reguleeritud notari pädevus õigusnõustajana ka küsimustes, kus klient pöördub notari poole juriidilise probleemiga ja palub nõu anda ilma sellele järgneva tehinguta, mida notar peaks tõestama.

Kuigi notarid on sellise nõustamisega ka siiamaani tegelenud, pole seda otseselt notari ametitegevuse osaks loetud.

Notari tegevusele laieneb ametiteenuse käigus teatavaks saanud andmete saladuse hoidmise kohustus, samuti sõltumatuse ja õigussuhete turvalisuse tagamine, enda nimel teenuse osutamise nõue ja muud seadusandja poolt notarile pandud kohustused.

Notarid on kõrgharidusega juristid, kes on lisaks atesteeritud või läbinud notarieksami.

Seadusega on reguleeritud notari vastutus. Seadus nõuab notarilt ka vastutuse kohustuslikku kindlustust. Kõik see tõstab õigusnõustamise usaldusväärsust.

Kuivõrd notarid on rohkelt puutunud kokku kinnisvaratehingute, äriühingute asjade, ühisvara küsimuste, pärimisasjade ja paljude muude tsiviilõiguse valdkondadega, siis on notaritel vastava valdkonna laialdased kogemused.

Neid kogemusi on õigusnõustamise valdkonnas mõistlik ka kasutada. Notari roll õigusnõustajana on seni olnud tagaplaanil ilmselt seetõttu, et aeg õigusnõustamisega tegelemiseks on olnud piiratud.

Kinnisvaratehingute suurest hulgast lähtudes oli notarite joaks seni esikohal tehingute seaduslikkuse kontrollimine. Järjest rohkem tuleb notaritel tehingute raames ette ka nõustamist alates sobiva tehinguregulatsiooni soovitamisest ja koostamisest kuni maksuõigusalase nõustamiseni.

Olukord on normaliseerunud ja notarid saavad kõrgelt kvalifitseeritud juristidena täita seadusandja poolt püstitatud eesmärki.

Notar on erapooletu

Notaritel on ka vahekohtu ja lepitaja pädevus. Erapooletu juristi kaasamisel on vaidlevatel pooltel tihti võimalik vähendada kulutusi õigusabile, sest kumbki osapool ei pea palkama eraldi esindajat.

Vaidluste lahendamisel saab notari abi kasutada ka selliselt, et vaidlevad pooled paluvad abi juriidiliste küsimuste lahendamisel, fikseerides saavutatud kokkuleppe tehingu tõestamisega.

Sellisel juhul on soovitatav kokku leppida, et kompromisslahendus omab täitedokumendi tähendust nagu kohtuotsuski.

Sellises kokkuleppes sisalduvat rahalist nõuet saab kohtutäituri kaudu ka täitmisele pöörata.

Selline lahendus hoiab vaidlevate poolte jaoks kokku nii aega kui raha. Näiteks poole miljoni kroonise nõude puhul on ainuüksi kohtusse pöördumise lõiv 50 000 krooni. Notariaalne kokkulepe maksaks selle näite puhul koos käibemaksuga vaid ligi 2200 krooni.

Mõistlik oleks notari poole pöörduda siis, kui pooled on saavutanud põhimõttelise kokkuleppe või teine pool tunnistab võlgnevust, aga vahendite puudumisel ei suuda seda täita. Sellisel juhul on sundtäitmisele allumise kokkulepe heaks tagatiseks.

Kuivõrd notarile on antud õigusvaidluste ennetamise ülesanne, soovitan õigusabi küsida enne vaidluse tekkimist või siduva lepingu sõlmimist.