Kriisist taastumine võtab vähemalt viis aastat
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
30. september 2009, 08:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Balti riikide majandus on kiirest kasvust kaugel ja kriisieelsele tasemele jõudmine võib võtta viis aastat, hakkab olukord stabiliseeruma ja Eesti peaks praegusest kriisist taastuma kõige kiiremini.
Sellisele järeldusele jõudsid suurima Balti riikides tegutseva panga Swedbanki analüütikud oma värskes majandusraportis.
Eesti, Läti ja Leedu majandust kummitavad ühesugused probleemid: majanduslangusega toimetulekuks rakendatud säästuabinõud on vähendanud sisenõudlust, kriisis tõsiselt kannatada saanud kaubanduspartnerite olukord on enam-vähem sama hull, mistõttu pole kellelegi ka oma tooteid müüa.
Kolme Balti riigi suurima riskina nimetavad Swedbanki analüütikud võimalust, et karmid kokkuhoiumeetmed tekitavad hapnikuvaese majanduskeskkonna veel pikaks ajaks. Lätis on lisaks veel poliitilised pinged, sest rahvusvaheliste laenuandjatega sõlmitud kärpekokkulepped puudutavad suurt osa eelkõige vähem kindlustatud elanikest ning nendeks on vaja poliitilist kokkulepet.
Eesti majanduslangus peaks tänavu jääma 13–15 protsendi piiresse, Lätis ja Leedus on see vastavalt 18 ja 16 protsenti. Tuleva aasta lõpetab Eesti nullis, samal ajal kui Läti majandus kahaneb kaks protsenti ja Leedus protsendipunkti võrra enam.
Majanduse elavdamiseks hädavajalik ekspordi taastumine saab olema vaevaline. Tänavu kahaneb kaupade väljavedu Eestis 20 protsenti ja Lätis 21 protsenti. Kõige hullem seis on Leedus, kus langus saab olema 27 protsenti.
Swedbanki analüütikute hinnangul väheneb töötajate arv, aga ka keskmine brutopalk praeguse kriisi ajal Eestis 10–12 protsenti ja töötuse määr ületab järgmisel aastal 14 protsenti.
Läti töötus jõuab tänavu 17 protsendini ja tuleval aastal peaks tööta olema viiendik riigi elanikest. Leedus kasvab töötus vastavalt 16 protsendini.
Swedbanki makroanalüütiku Maris Lauri hinnangul sõnul peaks Eesti madalam kulutase soodustama tootmise ümberpaiknemist Soomest ja teistest jõukatest euroliidu riikidest. Samas mõjutavad otsustajaid võimaliku devalveerimisega seotud spekulatsioonid.
«Kui selgub, et Eesti saab eurotsooni liikmeks, kaovad nimetatud kartused ning alustatakse tootmise ümberpaigutamist. Viimasega seotud eksport kasvaks ning kiireneks ka majanduse taastumine,» märkis Lauri.
Swedbank hindab Eesti euroalaga ühinemist 2011 tõenäoliseks, sest eelarve puudujääk peaks nii 2009. kui 2010. aastal jääma alla kolme protsendi.