Leedu tuumaelektrijaama ehituses osalev Eesti Energia saadab täna Rootsi magistriõppesse kolm tehnikaülikooli lõpetanut, kellest saavad Eesti esimesed noorema põlvkonna tuumaenergeetika spetsialistid.
Eesti Energia «ostab» kolm noort tuumaenergeetikaspetsialisti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile kirjutasid Tallinna Tehnikaülikooli lõpetanud Merja Pukari (22), Kaspar Kööp (23) ja Henri Ormus (24) alla Eesti Energia stipendiumilepingule. Lepingu järgi toetab energeetikafirma kahe aasta jooksul nende tuumaenergeetikaõpinguid Rootsi Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis.
Pukari ja Kööp lõpetasid tänavu tehnikaülikoolis energeetika bakalaureuseõppe, Ormus aga sama teaduskonna magistrantuuri. Eesti Energia toetab tudengeid Rootsis õppimise ajal iga kuu 15 000 krooniga.
Loogiline samm
Stipendiumilepingu järgi peavad noored tuumaenergeetikud pärast õpingute lõpetamist töötama vähemalt viis aastat Eesti Energias. Ettevõtte juhi Sandor Liive sõnul on kindel, et nad hakkavad nii ettevõtte kui ka kogu Baltimaade energeetika arendamises mängima tähtsat rolli.
«Elektritootmise mitmekesistamine on teema, millega Eesti Energia järjest rohkem tegeleb ning tuumaenergia kasutuselevõtmine on üks võimalustest,» rõhutas Liive.
Energiafirma juhi kinnitusel ei kuulutanud ettevõte stipendiaatide leidmiseks välja avalikku konkurssi, vaid leidis noortega kontakti ülikooli algatusel.
«Rootsis alustati tänavu eraldi tuumaenergeetika magistriõpet ja tehnikaülikool uuris, kes seal õppida sooviks,» märkis Liive. «Meile teatati, et kolm särasilmset noort on huvitatud ja nii saimegi kokku. Oli loogiline samm neid toetada ja ka meie ettevõttega siduda.»
Ühe stipendiaadi Merja Pukari sõnul on Eestis on küll temast paar põlvkonda vanemaid tuumafüüsikuid, kuid ta ei tea kodumaal olevat noori tuumaenergeetika spetsialiste.
Paindlik õppekava
Pukari väitel on õpingute programm väga paindlik ning oma täpset spetsialiseerumisvaldkonda üliõpilased veel ei tea.
«Seal võib saada tuumakütuse ja reaktorite spetsialistiks või õppida tundma tuumaenergeetika majanduslikku poolt,» tõi Pukari näiteid. «Praegu pole valik veel tehtud, aga see on üks esimesi asju, mis Rootsi jõudes koos oma tulevaste professoritega otsustada tuleb.»
Ka Liive kinnitas, et noortele pole kindlat õpingusuunda ette antud. «Meie suund on, et oleks häid töötajaid ja sellesse peame ka panustama,» nentis ta. «Aga kindel on, et nad ei jää viimasteks, kes õpivad tuumaenergeetikat Eesti Energia abiga.»