/nginx/o/2008/10/14/83379t1hbb02.jpg)
Karskusliidu hinnangul on eelarvelistel põhjustel 10 protsendi võrra tõstetud alkoholiaktsiisil siiski see hea mõju, et alkoholi tarvitatakse vähem.
Karskusliit aktsiisist: joomist jääb natuke vähemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkoholi hinna tõstmine on üks kõige tugevama teaduspõhise alusega meetod alkoholi tarvitamise vähendamiseks, kirjutas karskusliit.
132 uurimuse metaanalüüsi põhjal langeb 10-protsendise hinnatõusu - mitte aktsiisitõusu - tagajärjel alkoholi tarvitamine 5,2 protsenti.
Ülemaailmse valitsusvälise uurimisinstituudi RAND korporatsiooni raporti alusel on alkoholi «taskukohasusel» otsene seos selle tarvitamise kasvu ning kahjuga.
Raportis seisab, et 18 liikmesriigis, Eestis teiste hulgas, on alkoholi hind viimase 12 aasta jooksul muutunud inimeste sissetulekutega võrreldes soodsamaks ja taskukohasemaks just 16-24-aastaste noorte jaoks.
«Seega on alkoholi tarvitamisega seotud kahju otseselt seotud alkoholi hinna suhtelise odavnemisega,» ütles Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann.
«Tervikliku alkoholipoliitika lahutamatuks osaks peab olema alkoholi aktsiisi kaudu hinna tõstmine, mis tõotab oluliselt vähendada kahju, kuid muidugi mitte kiiresti - samuti ei saa piirduda ühekordse väikese aktsiisitõusuga, mis lõplikku alkohoolse toote müügihinda vähe mõjutab,» lisas Beekmann.
21. septembril Stockholmis toimunud alkoholi ja tervise konverentsil avaldatud WHO publikatsioon rõhutab alkoholi hinna tõstmist kui efektiivset ja kulu-efektiivset vahendit nii alkoholi tarvitamise kui ka sellega seonduva kahju vähendamiseks.
«Muidugi ei saa Eesti oludes ignoreerida illegaalse alkoholi kasvu ohtu,» möönis Beekmann.
«See tähendab, et korravalvesüsteem peab saama vahendid ja õigused selle teemaga tegelemiseks.»
«Ei oleks normaalne, et me illegaalse alkoholi hirmus säilitaksime olukorda, kus legaalse alkoholi tarvitamine on kaugel üle ohutute koguste,» rõhutas Beekmann.
Beekmann tuletas meelde, et olukorras, kus keskmine eestlane joob 12 liitrit absoluutset alkoholi aastas, peavad need kogused hakkama langema ja alkoholitööstuse turg seega kahanema.