Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2210307t1h8580.jpg)
Juulis purustas hinnatõus viimase kuue aasta rekordi, kõige jõudsamalt kergitas hindu toasooja käibemaksusoodustuse kaotamine.
Statistikaameti teatel kerkis üldine hinnatase tänavu võrreldes mulluse juulikuuga 6,4 protsenti, kuid näiteks eluasemekulud jõudsid aastaga kallineda tervelt kuuendiku võrra.
Eluasemekulude ülikiirele tõusule andsid tõuke soojusenergia ja ahjukütte kallinemine, sest juuni lõpus sai läbi neile kehtinud käibemaksusoodustus. Kui ühe kuuga kerkisid hinnad 1,1 protsenti, siis Eesti Panga hinnangul andis ainuüksi käibemaksusoodustuse kadumine poole sellest tõusust.
Teine eluasemekulude tõusu mootor oli ka eluasemete ostu-müügituru jahenemisega kaasas käiv üürihindade tõus. Kinnisvarabüroo Uus Maa maakler Kristina Sõmerik, kes leidis eile üürilise Tallinnas Raekoja platsil asuvasse korterisse üürihinnaga 9000 krooni kuus, kinnitas, et sellise hinnaga ulualusele pikalt rentnikku otsima ei pidanud.
Ka palk kosub reipalt
Sõmeriku sõnul on aastaga korterite üürihinnad kallinenud kuni 2000 krooni võrra. Nii leiab praegu Tallinna vanalinnas korteri 9000 11 000-kroonise kuuüüriga. Kesklinnas jäävad üürid alla 9000 krooni.
«Hinnatõus on suuresti seotud kinnisvara müügi- ja laenuturuga,» lausus Sõmerik. «Taas on inimesi, kellele ei anta laenu, ning kinnisvara hinnad on tõusnud, mistõttu odavam ja mugavam on endale korter üürida,» tõdes Sõmerik.
Maakleri hinnangul jaksab keskmine Eesti pere maksta üürikorteri eest umbes 70009000 krooni kuus.
Võrreldes mulluse juuliga kallinesid toidukaubad tänavu 6,7 protsenti ja teenused koguni 10,5 protsenti. Tööstuskaupade hindadele lisandus aastaga 2,2 protsenti.
Rekordilisele hinnatõusule aitas kaasa ka toidukaupade kiire 6,7-protsendiline kallinemine, mida vedas peamiselt piima ja piimatoodete hinnatõus. Selle põhjustasid keskpanga hinnangul osaliselt kodumaise tööjõuturu arengud, kuid teisalt ka piimapulbri hind, mis on maailmaturul hüppeliselt tõusnud. «Piimatoodete kallinemist võis täheldada ka teistes Euroopa riikides,» märkis keskpank.
Kümnendiku võrra on aastaga kallinenud ka väljas söömine ja majutus.
Käesoleval sajandil on kõrgemat inflatsiooni mõõdetud üksnes kahel kuul 2001. aastal, mil raha väärtus hävis veel poole protsendi võrra kiiremini.
Keskpanga hinnangul on majanduse ülekuumenemisohuni viinud tõusulaine tasapisi küll raugemas, kuid tööjõuturg hoiab jätkuvalt majandust surve all. «Vaatamata esimestele positiivsetele ilmingutele pole tööjõuturult tulenevad surved veel kaugeltki kadunud,» tunnistas Eesti Panga majandusprognoosi allosakonna juhataja Martin Lindpere. «Palgakasv on endiselt ülikiire, mis tõstab küll nõudlejate ostujõudu, kuid toob pakkujatele kaasa täiendavaid kulusid.»
Valitsus otsib päitseid
Lindpere rõhutas, et majanduse pehmeks maandumiseks on tööjõuturu survete taandumine hädavajalik.
Ka rahandusministeerium rõhutas oma kommentaaris kiiret palgakasvu. «Inflatsioon on küll viimaste aastate kõrgeimal tasemel, kuid hindade tõusu kompenseerib tarbijate jaoks sissetulekute veelgi jõulisem kasv: palgad kasvasid esimeses kvartalis 20 protsendi võrra ning ka teises kvartalis peaks palgatõus olema samas suurusjärgus,» märkis ministeerium.
Kuises plaanis ebatavaliselt kõrget, 1,1-protsendilist inflatsiooninäitajat nimetas rahandusministeerium küll erandlikuks, kuid kinnitas, et maksumuudatuse ja välismaise toidukaupade hinnasurve kõrvale jättes on inflatsiooni üldpilt senisega samaks jäänud.
Minister Ivari Padar rõhutas, et riik peab nii tänavuste ülelaekumiste kasutamisel kui tuleva aasta eelarve planeerimisel käituma läbimõeldult ja konservatiivselt. «Tuleb võtta veelgi rangem eelarvepositsioon, et hinnatõusu mitte rohkem takka õhutada,» toonitas Padar.