Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel
Saada vihje

Heitgaasiühikuid võidakse hakata määrama ka majapidamistele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Berit-Helena Lamp
Copy
Katlamaja korsten.
Katlamaja korsten. Foto: Priit Simson.

Keskkonnaministeerium ei välista, et kaugemas tulevikus võidakse lisaks ettevõtetele hakata õhusaastamise vähendamise eesmärgil määrama heitgaasiühikuid ka majapipdamistele.


«Seda päris välistada ei saa, võib-olla kunagi väga pika aja pärast,» ütles ministeeriumi välisõhu ja kiirgusohutuse büroo peaspetsialist Karin Radiko saates «Aeg luubis», vahendas

ERR Uudised

.

Kasvuhoonegaase on kuut erinevat, millest tuntuim ongi paljukõneldud süsihappegaas ehk CO2. Just viimase koguste ehk ühikutega kaubeldakse euroopa liidu spetsiaalselt selleks loodud virtuaalsel turul.

See tähendab seda, et üks õhkupaisatud süsinikdioksiidi tonn peab võrduma ühe lubatud heitkoguse ühikuga, mis on rahvakeeli läinud kvoodi nimetusega. Kauplemissüsteemi põhimõte on see, et ettevõtetele antakse teatud kogus kvooti ja ettevõtted võivad selle ulatuses õhku paisata, juhul kui heitkoguseid paisatakse õhku vähem, siis selle vahe võivad ettevõtted turul maha müüa ja saada raha tagasi investeeringuteks.

Eesti on tänu uuele tehnopargile ja puhtamale tootmisele suutnud iga aasta kasutamata jätta või siis õhku mitte paisata 17 miljonit tonni süsinikdioksiidi aastas, mis on võimalik müüa liikmesriikidele, kes ei suuda oma kvoodist kinni pidada ja saastavad rohkem.

Tagasi üles