/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/09/15/235626t1hda25.jpg)
Eesti maaviljeluse instituudi teaduri Luule Tartlani hinnangul oli käesoleval aastal kartulile kasvuperiood suhteliselt soodne ning saagikus on üle keskmise.
Teadur: kartulisaak on sel aastal üle keskmise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soodsamad tingimused olid Tartlani hinnagul keskvalmivatel sortidel, neile jagus nii sooja kui ka sademeid. «Keskvalmivate sortide mugulasaagid tõotavad ilusaid numbreid,» lisas Tartlan.
Hilisemate sortide kasvatamisel jäi mugulasaak mõnevõrra väiksemaks põhiliselt juuli- ja augustikuu ülemääraste sademete tõttu.
Madalamates kasvukohtades kogunes sageli vagude vahele vesi ning muld tihenes. Sademeterohked perioodid soodustasid lehemädaniku arengut ja tõrjet tegemata hävisid pealsed ning selle tulemusel vähenes hilisemate sortide kasvuaeg.
Varajase kartuli kasvatamisel oli Tartlani sõnul ülitähtis seemnekartuli eelidandamine ning need kasvatajad, kes seda võtet ei kasutanud, pidid kartuli tärkamist kaua ootama.
Varajase kartuli kasvuperioodi algus oli suhteliselt jahe ning paljud taimed nakatusid tõusmepõletikku. «Suuremad tootjad ja ka väikekasvatajad, kes kasutasid puhitud ja ka osaliselt eelidandatud seemnekartulit, hoidsid nakatumise tõusmepõletikku ära või esines nakatumist minimaalselt,» selgitas Tartlan.
Kuna Eestis paiknevad kartulipõllud enamasti neil aladel, kus ei ole võimalik kasutada täiendavat niisutamist, siis oli mugulasaagi kvaliteedist lähtuvalt tõsiseks probleemiks mugulate nakatumine harilikku kärna.
Varajaste sortide mugulsaagi kvaliteeti vähendas sel aastal harilik kärn, kuna mugulaalgete moodustumise ajal oli sademeid liiga vähe. Väheste sademetega olid aprillikuu ja maikuu algus. «Sademete jaotumine oli vägagi ebaühtlane ning selletõttu erinesid kartuli kasvutingimused piirkonniti,» täpsustas Tartlan.
Praeguseks on Tartlani sõnul osa tootjaid koristamise lõpetanud ja osa on kohe-kohe lõpetamas. Parematel kasvatajatel on kasvanud 40-50-tonnine hektarisaak. «On hea, kui see suudetakse ka õigeaegselt koristada,» lisas Tartlan.
Maaviljeluse instituudi katsepõldude kartulisaagid olid ühtlased ja suurusjärgus 58-65 tonni hektari kohta.
Paljud väike- ja mahetootjad ei tulnud teaduri hinnangul aga toime kartuli-lehemädaniku nakkuse ärahoidmisega ning nende põldudel jäi mugulasaak madalaks ja koristatud saagis oli palju pruunmädaniku nakkusega mugulaid.
Kartuli kasvuaasta lõplikud tulemused selguvad Tartlani sõnul veidi hiljem.
Juuli lõpus ennustasid teadurid tänavu rahuldavat kartulisaaki. Suurtoojate saagikust ennustas Tartlan toona tasemele 30-40 tonni hektari kohta ning väikekasvatajatel 15 tonni hektari kohta.