Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2202601t1h0315.jpg)
Kinnisvarabuumi ajal sigines Eestisse üks huvitav nähtus - kodu kasutamine sularahaautomaadina ehk kinnisvara laenuosa suurendamine, mis investeerimisanalüütik Kristjan Lepiku sõnul võib Eesti majanduse varsti kriisi viia.
Seda nähtust kirjeldas Kristjan Lepik oma portaalis tarkinvestor.ee, tuues näite, kus 2004. aastal 1,5 miljoni krooniga ostetud korteri väärtus on praeguseks kahekordistunud ning seeläbi on korteriomanikule tekkinud mitte midagi tegemata väärtuslik lisatagatis, kirjutab Eesti Ekspress.
Seda lisatagatist kasutades saab ta võtta hüpoteeklaenu ja selle lihtsalt ära tarbida: «soetada bemari, osta elektroonikat, käia reisimas.»
Lepiku hinnangul on tänased kuldajad Eesti jaekaubanduses tulnud just sellest, et inimesed on võtnud kinnisvara tagatisel laenu ja osa sellest poes laiaks löönud.
Eesti Panga statistika põhjal tegid kinnisvara tagatisel võetud tarbimislaenud mullu läbi kõige kiirema kasvu: nende jäägi baasil arvutatud kasv oli mõnes kuus lausa mitmekordne ning ulatus mullu juulis koguni 290 protsendini.
Lepik peab kinnisvaraturu liikumist ja kinnisvara tagatisel võetud laenude mõju Eesti majandusele kõige olulisemaks teguriks Eesti majanduse jaoks lähiaastatel: kinnisvarahindade jätkuval kukkumisel ei näe ta «praktiliselt mingit varianti, kuidas Eesti majandus suudaks «raske maandumise» stsenaariumit vältida.»