Heinart Puhkim: insenerita pole innovatsiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti külastas BLRT Gruppi Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) juhtkond ja kolmkümmend õppejõudu, võõrustajate seas oli ka BLRT Masinaehituse vastne 37-aastane tegevdirektor ja TTÜ mehaanikateaduskonna doktorant Andres Põld.
Hallipäiste professorite näost võis lugeda kerget etteheidet lootsime sinust, noormees, mehaanikateaduskonna õppejõudu, ehk ka tulevast kateedrijuhatajat või dekaani. Kuid mis teha, noormees otsustas 140 töötajaga BLRT Masinaehituses tippjuhina hakata innovaatilist tootmist edendama.
BLRT Grupi Eesti ettevõtetes on ametis ligikaudu 500 kõrgema haridusega spetsialisti ja juhti, kuid olukord inseneride osas on muutumas kriitiliseks.
Tootmises annab tunda terve põlvkonna, 2540-aastaste tehnikaspetsialistide nappus, sest neid ei ole meil naaberettevõtteiski, ei saadeta neid enam ka endistest vennasvabariikidest. BLRTs on selles kõige loomingulisemas ja löögijõulisemas vanusegrupis insenere ligi kaks korda vähem kui vanemas, 4065-aastaste vanuserühmas. Kui reainseneri veel leiab, siis innovaatiline tootearendus, ka endisaegses mõistes ratsionaliseerimine, takerdub tegijate nappusse.
TTÜ ja BLRT juhtide kohtumiselt jäi kõlama selge soov: kui juhtivad poliitikud ja riigimehed räägivad, kirjutavad ja annavad ettevõtjatele soovitusi innovaatilise, teadmistepõhise ja teadusmahuka tootmise kohta, peaksid nad astuma ka konkreetsuse suunas sammu edasi.
Võimalikuks lahenduseks oleks lähema viie aasta jooksul suurendada TTÜ ja tema nelja kolledi, samuti Tallinna Tehnikakõrgkooli mehaanika, materjalitehnoloogia ja tootmise suuna tudengite vastuvõttu vähemalt kaks korda ning viia vastavad töökojad ja laborid maailma tasemele. Vaja oleks koolitada riigi stipendiaatidena nii Tallinnas kui välisülikoolides mitukümmend noort doktorikraadiga tegijat ja maksta neile konkurentsivõimelist palka. Siis jaguks tipptegijaid nii tehnikaülikooli kui ettevõtetesse.
Eestil ei ole seni õnnestunud saada Põhjala finants- ja panganduskeskuseks. Ilmselt pole mõttekas jätkata ka kõrgkoolides tulevaste pankurite, tellerite ja kontrollerite ületootmist ehk terve põlvkonna noorte petmist. Aga keegi ei keela meil saamaks kõrge kvaliteediga ja innovaatilise tootmisega maaks.