/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2009/09/24/240112t1ha970.jpg)
Arstide eetikakomitee esimehe Andres Lehtmetsa sõnul näitavad Postimehes viimastel päevadel tõstatatud küsimused, et Eesti meditsiin vajab paremat reguleerimist, arstide poolt täiendava raha küsimine pole aga tema hinnangul kindlasti eetiline.
Arstide eetikakomitee esimees: rahavõtmine pole eetiline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täiendava raha küsimine teenuse eest, mille kulud katab haigekassa, ei ole kooskõlas ravikindlustuse põhimõtetega ja sellist tegevust ei saa kuidagi eetiliseks pidada,» lausus Lehtmets.
Ta lisas, et meditsiini rahastamine peaks olema võimalikult läbipaistev nii selles, mis puudutab kolmanda osapoole makstavat tasu ehk siis haigekassa teenuse hinda kui ka patsiendi nn omaosalust.
Võimalik on siiski ka olukord, kus haigekassa raviteenuste loetelus oleva teenuse eest maksta tuleb - siis, kui inimene end plaanilise ravi korral ootejäjekorrast mööda osta soovib. Tervishoiuteenuse pakkuja ülesanne oleks hoolitseda, et selline mööda ostmine oleks võimalikult aus, läbipaistev ja ametlik.
«Samas on ka selge, et ressursside nappusest tulenevad järjekorrad ja nendest mööda ostmise võimalus loovad paratamatult olukorra, mis eelistab jõukamaid inimesi. On riike, kes sellist järjekorrast mööda ostmist ette ei näe. Samas tasakaalustab seda võimalus minna sama ravi või uuringut tegema eramedisiini süsteemi,» selgitas Lehtmets.
Ta lisas: «Mis puutub arstide «tänamisse», siis see on keeruline ja mitmetahuline küsimus, millele lühivastusena lahendust pakkuda raske. Aga probleem on kindlasti olemas ja selle tõstatamine Postimehe poolt tänuväärne.»