Puulehtede panek olmeprügisse on seadusega keelatud

Lehekoristusel tekkinud jäätmed tuleb panna eraldi konteinerisse või kotti. Olmeprügisse aiajäätmeid panna ei tohi. Foto: Margus Ansu

Sügisene leheriisumine aedades ja parkides on algamas ja sellega seoses tuletab jäätmekäitleja Ragn-Sells inimestele meelde, et puulehtede, oksade ja taimede panek olmeprügi sekka on seadusega keelatud.

Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg ütles, et nii nagu tuleb eraldi koguda paber ja papp, pakendid ja ohtlikud jäätmed, nii tuleb eraldi koguda ka biolagunevad aiajäätmed. Nende panek olmeprügi kastidesse on keelatud, sest tegemist on taaskasutatava toormega, millest saab ümbertöötlemisel toitaineterikas muld.

«Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete eraldi kogumine on alates 2008. aastast kohustuslik üle Eesti. 16. juulil 2010. aastal jõustuvad biolagunevate jäätmete prügilasse ladestamise piirangud, mis tähendab, et prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi olla biolagunevaid jäätmeid üle 45 massiprotsendi ning see protsent peab aastatega järjest vähenema,» lisas firma olme- ja biojäätmete teenusejuht Anne Jõesaar.

Aia- ja haljastusjäätmete jaoks tuleb tellida eraldi konteinerid või kui tegu on ühekordse koristusega, siis saab tellida ka spetsiaalse suure koti. Suurema koguse jaoks on sobilikum mahukam konteiner.

Harju- ja Läänemaal saab Ragn-Sellsilt tellida ka lehekottide äraveo teenust: haljastusjäätmed tuleb panna musta või läbipaistvasse 150-liitrisisse kilekotti, kotisuu korralikult kinni siduda ja kotid sõiduteele võimalikult lähedale paigutada. Jälgida tuleb seda, et ühe koti kaal ei ületaks 20 kilogrammi ja neis oleks vaid biolagunevad jäätmed: lehed, taimejäätmed, muru, sammal, väikesed oksad, õunad ja muu sarnane.