Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2192035t1hd16d.jpg)
Uskumatu varsti saabki juba kümme aastat ajast, kui Peugeot tutvustas oma kokkuklapitava koorikkatusega ideeautot 206, kus numbri 6 asemel südame märk.
Kuigi 2000. aasta lõpuks müüki jõudnud Pegueotl on südame asemel siiski number 6, on ta juba võitnud tuhandete südamed. Praeguseks on 206 CC toodetud üle 360 000 ja ta on enimmüüdud kupeekabriolett kogu maailmas, kirjutab Auto Bild Eesti.
See on ka iseenesestmõistetav, sest Peugeot on lahtiste autode tootjana aukartustäratava ajalooga juba 1930-ndatel pakkus firma pakiruumi sisse ärasõitva katusega autot ja hiljem on rida 2-ga algavaid mudeleid puldankatusega ikka värske õhu armastajate peale mõelnud. Auto sündiski tegelikult lahtisena, alles hiljem hakati katust peale konstrueerima.
Kui mul õnnestus kuus aastat tagasi 206 CC-ga proovisõitu teha, oli kohe selge, et see auto on minu jaoks siiski liiga väike. Juhiistmel olles piisas vaid seljasirutusest ja juba võis üle esiklaasi serva küünitada, kui katust peal ei olnud. Sellest ma muidugi üldse ei räägigi, et tagaistmetele peale turvatooliga imiku kedagi teist küll paluda ei julgeks.
Samas, avaauto fännina on ju raske loobuda pakkumisest, kus saab sõita avatud katusega ning 25 sekundi pärast parkida auto, mille katust ei saa noaga ära lõhkuda. Aga ikkagi liiga väike. Kui 307 kunagi CC valmistaks, oleksin küll esimeste klientide seas, lubasin toona. Ja keegi võttiski mu palvet kuulda.
Varsti ilmuski 307 CC ja läks nii, et olingi üks esimesi rõõmsaid omanikke Eestis. See juhtus mõned aastad pärast 206 CC proovimist. Ja kuna praeguseks on muljed 206 CC-st juba ähmastanud, siis kasutangi praeguse prooviauto puhul suurema venna 307 CC kingitud muljeid. Väikevend 207 CC kannatab võrdluse ülihästi välja!
Esialgu tekkis võrdlusmoment juba eemalt vaadates nagu 307 CC miniatuur! Kogu küljejoon, eestvaade piklikuks väljavenitatud esilaternate ja uue põlvkonna suure suuga iluvõrega. Ja ka tagantvaates nii tuled kui ka pakiruumiluuk kõik on kui 307. Luugilt on kadunud 206 kohvrikinnitusrelsid.
Ilmselt osutusid need tarbetuks, kuid tegelikult olid siiski tänapäevase nurki-maha-siluva disaini keskel mõnus tuulepuhang vanadest headest rodsteriaegadest, kui pikemale reisile minnes just sinna taha suur nahkkohver kinnitati. Lisavarustusena saab muidugi tellida pakiruumikarbi.
Aga kogu see 307 kuju matkimine jätab ka 207 CC-st hoopis suurema auto mulje, kui ta tegelikult on. Muidugi on ta ka kasvanud, pikkusse lausa 20 cm, laiusse peaaegu 8 cm ja ka kõrgust on 2,5 sentimeetrit juurde tulnud. Ja suurema sõidumõnu nimel on ka telgede vahe 10 cm võrra välja veninud. 17-tollised veljed rõhutavad seda kõike veel lisaks. Külje pealt on üllatav, nagu oleks rattakoobaste laiendid järsult ära lõigatud.
See julge joon annab autole väga jõulise ilme, samuti massiivsed küljepeeglid. Need aga ei sega ei sõites ega seistes puldist uksi avades sõidavad peeglid lahti, sest enne olid nad vastu külgi naaldunud. Esiosa on autol lühike, mootorikatte all on 1,6-liitrine tihkelt rataste vahele surutud. Kogu ruum on nii täidetud, et sõrmegi ei mahu kuhugi pista.
Tegelikult on esiosa tõesti lühike, kuid piklikud esilaternad hoiavad auto saledat joont. Tagaosa on pikem, kuid sellegipoolest ei ole auto katus kupee-olekus kui muhk, vaid samuti saleda joonega. Kupeel on pakiruum avar. Kogu katuseavamise mehhanism on samuti kokku kuivanud ja annab pakkide jaoks ruumi juurde.
Samas tundub luuk ise raskemana ning ka katus liigub maha ja peale aeglasemalt kui 307 CC-l. Vähemasti jääb selline mulje. Maha läheb katus ikka vaid siis, kui pakiruum praktiliselt tühi, võrk peab seal olema ette tõmmatud ja liikumiskiirus alla 10 km/h. Ega selle võrgu alla enam peale õhukese portfelli midagi ei aseta. Mõned pakid saab häda pärast ju ka tagumistele istmekestele tõsta.
Pakiruumi künnis on väga madal, et laadimist lihtsustada, ukse lävepakud aga just hästi kõrged, eks ikka külgede turvalisuse nimel. Aga esimestel istmetel on ruumi küllalt.
Istmed on samuti 307 stiilis, kadunud on rõngas-peatoed. Ainult aluspadja küljekõrgendused hakkavad pikemal istumisel kintse kiusama. End istmel aina nihutades sain vist lõpuks aru, kuidas sadulsepad olid arvanud inimesi seal istuvat. Ka armatuurlaud meenutab ikka suuremat venda. Kattematerjali mustriline plast on soliidne ja ei karda ilmselt ka mõnda ootamatut vihmapiiska. Samuti on samas stiilis kujustatud ralliautolikud näidikute kellad.
Rool ja käigukang on ju puhta 307. See kõik annab vaid juurde suurema auto muljet ja kui sõitma asuda, ei kao see tunne kuhugi. Mootor töötab väga vaikselt. Kiirendus on mudelivaliku võimsaima mootoriga 1,6 THP (Turbo High Pressure) mitte just rabav, kuid sujuvalt võimas, nagu oleks tegu suure autoga. Kohalt võttes hakkavad esirattad küll väga lihtsalt vilistades ringi käima, kuigi ma ESP-d välja ei lülitanud.
Kiirendus on isegi 5. käiguga hea selleks, et maanteel ohutuid möödasõite sooritada. Uuenduslik Twin-Scroll tüüpi turbokompressor annab väga tõhusa võimsuse ja kütusekulu suhte.
Teelpüsivus on tõeliselt hea, auto ei õõtsu ega kõigu. Vedrustus ja ka kere on jäigad, mis on kabrioleti puhul kõige olulisem. Rool on väga täpne ja jäik. Pikal sirgel polekski nagu vajadust rooli käes hoida, sedavõrd stabiilne, nagu oleks tegu neljarattaveolise, mitte esiveolise väikeautoga. Kurvides on julge tunne kiirust lisada, silme ette kangastuvad laugeid kurve õõtsumatult-kõikumatult täisgaasil läbivad Peugeot ralliautod.
Ilmad on meil, nagu nad on. Esimesel proovipäeval jään täiesti lume-lörtsi kätte. Üllatav on tahavaatepeeglist paistev kuiv ja puhas tagaklaas. 307 CC puhul tekkisid pisemagi vihmasagara puhul tagaklaasile laiad veejoad. Siin on aga klaas nagu eemal, kergelt kõrgemal katuse ja raamistiku tasapinnast ning nõnda ta puhtaks jääbki. Mõtlesin, kas tegu vaid aerodünaamilise imega või mitte, ehk on ka lahtise katuse puhul kabiinis vaiksem kui enne?
Järgmisel päeval, niipea kui lörts natukenegi hingata lasi, rebisin katuse julmalt maha, kuigi välistemperatuur oli vaid +5 kraadi. Katuse avamine on täisautomaatne, ikka jälle nagu suuremal vennal. Ei pea enam mingeid linke käsitsi avama nagu 206 CC-s.
Ja maanteel lausa 110 km/h juures on kabiinis tõepoolest üllatavalt vaikne. Isegi allajäetud küljeklaasidega ei ole sellist tunda keerist, mida 307 CC-st mäletan. Kui lõpetan pimedas oma retke, näen hoovi pöörates, et kurvi valgustamiseks süttib lisatuli. Jälle midagi natuke uutmoodi.
Kõik uus on 207 CC puhul hästi korda läinud ja tunnen, et hoolimata vahepeal 206 CC-le lisandunud 307 CC-st, saab 207 CC-st enimmüüdud kupeekabriolett maailmas, sest teda eristab oma klassi konkurentidest see, et ta on väga ilus.
Minul on nüüd muidugi kael kange ja pea ka valutab, +5 kraadi on ikka +5 kraadi, aga sellised me lahtiste autode hullud siin Põhjamaal olemegi kangekaelsed.
PEUGEOT 207 CC 1,6 THP 16v
Uksi/kohti 2/4
Mootor R4 otto
Töömaht 1598 cm3
Võimsus 110 kW (150 hj)@ 5800 p/min
Pöördemoment 240 Nm @ 1400-3500 p/min
Käigukast 5-käiguline manuaal
Jõuülekanne esivedu
Rehvimõõt 205/45 R17
Pikkus/laius/kõrgus 4037/1749/1387 mm
Telgede vahe 2540 mm
Pakiruum 370/145 dm3
Kütusepaak 50 l
Tühimass/kandevõime 1420/340 kg
Tippkiirus 210 km/h
Aeg 0100 km/h 8,6 s
Keskmine kütusekulu 7,2 l/100 km
Keskmine CO2 pääst 171 g/km
Garantii 2 aastat läbisõidu piiranguta
Roostegarantii 12 aastat
Hooldusvälp 15 000 km
Kindlustuskulu aastas 15 630 kr
Hind alates 369 900 kr
Meeldis: Vaikne kabiin ka avatud katusega, rikkalikult uuendusi.
Ei meeldinud: Kitsikus ja ruumipuudus.
Järeldus: Kõik 307 CC-lt ülevõetud hea annab kokku suurepärase auto päikesekummardajatele.