/nginx/o/2013/09/05/2190109t1h0239.jpg)
AS Rossiiskije eleznõje Dorogi peadirektori laupäeval Peterburis ajakirjanikele edastatud väidetel nagu poleks Eesti-suunaliste raudteevedude mahus erilisi muutusi, puuduvad Eesti Raudtee juhtide sõnul faktilised kinnitused.
Vaatamata Vene poole teistsugustele väidetele on Eesti Raudteele Vene poolelt lubatud tehniline rongipaaride läbilaske maht on alates maist järsult langenud, teatas Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase.
Märtsis ja aprillis võimaldas tehniline plaan Eesti Raudteel ööpäevas vastu võtta 35 rongi ööpäevas ning tegelikkuses võeti vastu vastavalt 36,4 ja 35,2 rongi.
Mais lubas Vene raudtee meile võimalikuks mahuks 26 ja juuniks 20 rongi ööpäevas.
Tegelikkuses saabus Glase sõnul Eestisse mais aga keskmiselt 23 ja juuni esimese 10 päevaga 21 rongi. Seda koos Lätist saabuvate Valga piirijaama läbivate rongidega.
Eesti Raudtee tehniline läbilaskevõime on 42 rongi ööpäevas ja suureneb peagi kuni 45 rongini.
Peale Koidula uue piirijaama käiku laskmist ja Valga-Tartu tee kapitaalremonti suureneb Eesti Raudtee läbilaskevõime kuni 55 rongini ööpäevas.
Mullu veeti raudteed kasutades Venemaalt Eestisse 33,78 miljonit tonni kaupa ning kogu Eesti Raudtee kaubaveomaht oli 2006.aastal 44,38 miljonit tonni.
Vene raudteejuhi Vladimir Jakunini seisukoht, et edaspidi hakkab Eesti suunal aastas liikuma kuni 20 miljonit tonni kaupa, on Eesti Raudtee hinnangul väga oluline tagasiminek ning tõotab Venemaalt Eestisse lähetatava kaubavoo vähenemist pea 40 protsendi võrra.
Eesti Raudtee uue äriplaani koostamisel silmas peetava Eesti Raudtee läbilaskevõime potentsiaali kasutamise külmutamine Venemaa poolelt võib kaasa tuua sadades miljonites kroonides saamata jäänud tulu ja arvukate töökohtade koondamist.
Tänase kava kohaselt jõuab läbi kahe Vene piirijaama ja Lätist Valga kaudu Eestisse 14 rongi. Juuni kümne esimese päeva keskmine ööpäevas vastu võetud rongide keskmine hulk on kokku 21.