Sirje Niitra: ärme maksame arstidele!

Sirje Niitra Foto: Peeter Langovits

On avalik saladus, et osale arstidele maksavad patsiendid peale ja nad saavad lisaks haigekassast saadavale palgale sissetulekut, mis mõningate erialade puhul on palju suurem kui palk, kusjuures makse pole selle eest vaja tasuda.

Ka see pole saladus, et eriti priskelt elavad kirurgid, kes kasseerivad lõikuste eest tuhandeid. On olemas isegi mitteametlikud hinnakirjad, kui palju ühe või teise operatsiooni eest paslik maksta on. Südamekirurgidel jääb see kümne ja kolmekümne tuhande vahemikku, mõne väiksema lõikuse korral piisab mõnest tuhandest.

Kirurgid teevad tõepoolest väga rasket ja keerulist tööd. Kui patsient või ta omaksed soovivad arsti selle eest tänada, ei saa keegi keelata. Aga kommikarbid ja konjakipudelid on tohtreid ammu ära tüüdanud, lilled samuti. Nõnda lähevadki käiku ümbrikud. Ja arstid võtavad need südamerahuga vastu, sest nii on kombeks ja inimene annab ju ometi vabatahtlikult.

Häda on selles, et kunagi ei tea täpselt, kui palju tuleb peale maksta. Pärnus töötas omal ajal üks hinnatud meesgünekoloog, kes patsiendi toodud väikese rahasumma kohta lausus: «Suitsuraha on mul endalgi.» Alles hiljaaegu pidi aga üks mu kolleeg oma tohtrile kallist kommikarpi ulatades kuulma, et magusast on tal kõrini. Kolmas tohter lükkas haige toodud kaubamaja kinkekaardi põlglikult kõrvale. Sellest, kui kõrgepalgaline ärimees maksab oma südamearsti kinni, et see 24 tundi ööpäevas tema telefonile vastaks, võin ma aru saada.

Aga kui noor meesarst võtab insuldihaigelt vanamemmelt tuhat krooni, on minu arust arstieetikaga küll midagi lahti.

On teada juhtum, kus raviarst küsis patsiendilt raha teda opereerima pidanud külaliskirurgi sõidu- ja elamiskulude katteks. Raha tuli maksta otse arsti kätte, millest patsient keeldus, ja tegi õigesti, sest need kulud katab haigekassa.

Olukorras, kus haigekassa raha napib ja eriarstide järjekorrad pikenevad, kerkib lisa maksmine järjest enam päevakorda. Näiteks võib tohter kutsuda patsiendi, kes tänulik oskab olla, korralise vastuvõtu asemel erakorralisse. Ehk on see arstidele pistise andmine nõukaaegne igand, mis peagi kaob? Ometi võtavad raha nooredki tohtrid. Kogenud arst ja praegune kõrge meditsiiniametnik Peeter Mardna ütleb, et raha eest paremat arstiabi ei osta, küll aga saab selle eest parema suhtumise ja hoolitsuse. Aga kas see siis ei käigi ametiga kaasas?

Kutsun üles mitte maksma nende tervishoiuteenuste eest, mida haigekassa rahastab. Meile teiega ei maksa ju keegi oma töö tegemise eest peale, me saame palka nagu ka meid ravivad arstid.