/nginx/o/2009/09/20/237831t1h8d8d.jpg)
Maineka märgiga spordijalatsite eest makstud 2000st kroonist jõuab kaugel maal tegutseva vabrikutöölise taskusse ligi kaheksa krooni, selgus Norra tarbijakaitse raportist.
Botaste eest makstud rahast jõuab vabrikutööliseni mõni kroon
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamasti on tuntud spordijalatsite tootjad oma vabrikud üles seadnud arengumaades nagu Vietnam ja Indoneesia. Vabrikutööliste palk jääb tihti ettenähtud miinimumi kanti, kuid see ei ole piisav, et tagada täis kõht ja hädavajalik arstiabi, vahendas
raportis kirjutatut.
Tarbijakaitse esindaja Inger Johanne Birkeland ütles, et mõnes firmas tuleb vabrikutöölistel oma palgast tasuda vee- ja elektriarved, söök ning isegi põrandate pesemise eest.
«See viib olukorrani, kus töölistel tuleb elamiseks vajalike summade teenimiseks teha ületunde või jätta vahele söögikordi,» sõnas Birkeland.
Lisaks avastasid tarbijakaitsjad, et ühes vabrikus oli ebatavaliselt palju töölisi, kes kannatasid rauapuuduse ja halvenenud kuulmise all.
Siiski ei olnud olukord nii hull kõikides vaadeldud vabrikutes – Adidas, Reebok ja Puma said tarbijakaitselt plusspunkte kui avatud ja eetilised ettevõtted.
Nike, Asics, Brooks ja Saucony keeldusid aga osalemast. Nike esindaja Põhja-Euroopas Stephan Lub põhjendas keeldumist sellega, et neil polnud kedagi, kel oleks olnud aega ametnikele vabrikuid näidata.