Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2178879t1ha56a.jpg)
Koera- ja kassiomanikule tähendab lemmiku vaktsineerimine regulaarset väljaminekut, mis looma eluea jooksul moodustab arvestatava summa ja sunnib tihti küsima, kas seda on ikka vaja.
Vaktsineerimisega saab lemmikuid kaitsta teatud nakkushaiguste eest. Osa neist on tänu laialdasele vaktsineerimisele peaaegu unustatud, osa aga annab endast pidevalt märku.
Koerte katk ning adenoviirusest tingitud hepatiit on väga ohtlikud nakkushaigused, mis lõpevad enamasti looma surmaga, haiguse läbipõdemise korral aga eluaegsete tervisekahjustustega. Vaktsineerimine annab nende vastu väga hea kaitse ning kõik kasutusel olevad kompleksvaktsiinid sisaldavad koerte katku ja nakkava hepatiidi komponenti. Mõlemad haigused on meilt peaaegu kadunud, sest koeri vaktsineeritakse üha rohkem.
Parim kompleksvaktsiin
Eelkõige kutsikaid ohustav parvoviirus pole aga kuhugi kadunud. Ka selle haiguse vastu vaktsineeritakse igal aastal kümneid tuhandeid koeri, kuid ikka leidub neid, kellel on päästev süst saamata. Parvoviirus tekitab koeral tõsise sooltepõletiku, mille ravimine nõuab palju aega ja raha. Ka pole ravist pahatihti abi ja loom sureb. Parvoviiruse vastu on kaitstud koerad, kellele on tehtud kompleksvaktsiini süst.
Leptospiroos on vaktsineerimise seisukohalt vastuoluline haigus, mida aeg-ajalt Eestis diagnoositakse. Kõik kompleksvaktsiinid sisaldavad leptospiroosi tekitajaid. Kohalikud leptospiroosi tekitajad võivad aga veidi erineda ja vaktsiin ei pruugi seetõttu anda täielikku kaitset. Vaktsineerimine on siiski mõistlik.
Kennelköha nime all tunnevad koeraomanikud haigust, millel võib olla mitmeid eri tekitajaid, näiteks paragripi- ja adenoviirus või bordetella-bakter. Ükski kompleksvaktsiin ega ka spetsiaalne kennelköha vaktsiin ei sisalda kõiki võimalikke baktereid ja viirusi, mis sellenimelist haigust tekitada võivad. Üldiselt on vaktsineeritud koer kõige hullema vastu kaitstud, ent võib siiski haigestuda.
Kasside vaktsineerimine pole olnud nii laialdane ning ohtlikud nakkushaigused on nende hulgas rohkem levinud. Viimastel aastatel on aktuaalseks muutunud kassikatk ehk panleukopeenia. Selle haiguse tekitaja on koerte parvoviiruse sugulane neil on mitmeid sarnaseid omadusi ja nad on võrdselt ohtlikud. Viirus on väga nakkav ja levib kergesti, aga vaktsineerimine aitab loomi kaitsta. Kompleksvaktsiinid sisaldavad kassikatku viirust.
Seadus kohustab süstima
Kassidel esineb ka väga palju ülemiste hingamisteede viirushaigusi, millel on mitmeid eri tekitajaid. Osa neist haigustest saab vaktsineerimisega ära hoida, kõiki aga mitte.
Marutaudi vastu vaktsineerimine on kohustuslik. Riik toetab vaktsineerimist tasuta ravimiga ehk loomaarsti teenuse ehk visiidi, looma ülevaatamise, süsti tegemise ja paberite täitmise eest tuleb tasuda, vaktsiini enda eest aga mitte.
Kompleksvaktsiiniga vaktsineeritakse kutsikaid alates seitsmenädalaseks saamisest, spetsiaalse nn kutsikavaktsiiniga tohib süstida juba kuuenädalast looma. Järgmine süst tehakse
3-4 nädala pärast, tarvis võib minna ka kolmandat süsti.
Kui esmased vaktsineerimised on tehtud, tuleb edaspidi süsti korrata kord aastas. Kui otsustatakse teha vaid marutaudivastane süst, tuleb see ette võtta 2-4 kuu vanuses ja edaspidi kord aastas.
Hinnad (koerale):
Tallinn
Valdeku väikeloomakliinik kompleksvaktsiin (kv) 300 kr, ainult marutaud (mt) 230 kr
Västriku loomakliinik kv nädala sees 150 kr, laupäeviti 220 kr, pühapäeviti 250 kr, mt nädala sees tasuta, nädalavahetustel 70 kr
Tiina Toometi kliinik kv 275 kr, mt 130 kr
Pärnu
Kenno loomakliinik kv 350 kr (ka tervisekontroll), mt 250 kr
OÜ Terveks - kv 235 kr, mt tasuta
Vana-Pärnu loomakliinik kv 230 kr, mt 40 kr
Tartu
Animal loomakliinik kv 200 kr, mt 100 kr
EPMÜ loomakliinik kv 295 kr, mt 220 kr
Farmax Raatuse tn loomakliinik kv 180 kr, koos mt 185 kr, mt 120 kr
Allikas: kliinikud