Õige väetamine toob hea saagi

Milline väetis valida, tuleb endal otsustada. Foto: Marina Puškar

Taimed vajavad lisaks mullale, veele, õhule ja päikesele normaalseks kasvamiseks ja rikkaliku ning kvaliteetse saagi andmiseks ka väetist.

Et saada kaunid ilutaimed ja korralik saak aiast, on oluline anda taimedele õige kogus väetist. Väetamisega viime tagasi loodusesse ained, mida oleme näiteks saagiga ära võtnud.

Väetamise juures on oluline, et sellega ei liialdataks. See, millist väetist keegi kasutab – kas looduslikku või mineraalväetist –, on igaühe enda otsustada. Ei tasu mõelda, et väetises on midagi ebanormaalset – see sisaldab täpselt samu ühendeid, mis inimese organism või kogu ülejäänud loodus.

Mulda vaja ka lubjata

Selleks et taimed saaksid neile antavad toitained vastu võtta, oleks mõnikord vajalik mulda lubjata. Lupjamiseks saab kasutada mitmeid vahendeid, sh näiteks dolomiidijahu või koduaias ka lehtpuu tuhka.

Muidugi ei pea kasutama ainult mineraalväetisi. Üks võimalus on asendada see kompostiga, mida on rikastatud mineraalväetistega. Selleks võib komposti eri kihtide vahele visata kompleksmineraalväetist.

Väetamise võiks jagada peamiselt kolme ossa – kevadine väetamine, suvine lisaväetamine ja hilissuvine või sügisene väetamine. Kevadine väetamine võetagu ette siis, kui kogu loodus tärkab, põhimõtteliselt kohe pärast lume sulamist.

Kevadel, suvel, sügisel

Murule antakse väetis veidi hiljem, ja muidugi tuleks jälgida, et see sobiks taimedele. Laotage väetis pinnale ja kobestage see kergelt mulda.

Suvine lisaväetamine tehakse valdavalt juulikuus ja näiteks paljudele ilutaimedele annab see uut lisajõudu. Halvasti ei mõju õiges koguses antud väetis ka viljapuudele, -põõsastele ja köögiviljadele. Parim on sellist lisaväetist anda vedelal kujul ehk vesilahusena.

Sügisene väetamine peab aitama taimedel vastu panna haigustele ja talvekülmadele. Sügisväetist antakse augusti keskpaigast kuni oktoobrini.