Päevatoimetaja:
Sander Silm

Rootsi firma valmistub Jõhvis rauamaaki kaevandama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Repro

Ida-Virumaal on suured rauamaagi varud, ent senini on kõik nende kaevandamist liiga kalliks pidanud. Nüüd aga tahab üks Rootsi ettevõte seal kaevandamise võimalusi uurima hakata.



Eesti kaitseväe topograafia osakond avastas juba 1930. aastatel Jõhvi piirkonnas tugeva magnetanomaalia. Kaitseväelased oletasid ümbruskonnas rauamaagi olemasolu. Seejärel puuriti anomaalia piires kaks sügavat puurauku, vastavalt 505 ja 721 meetrit.



Maapinnast arvestades 240 meetri sügavusel avastati rauamaagi maardla, mida ka prooviti. Madalamas puuraugus ei läbitud täielikult maagikeha.



Sügavamast puuraugust saadud andmestiku alusel on maagikeha kuni 400 meetrit paks, aga raua sisaldus maagis on võrdlemisi madal – vaid 25–34 protsenti.


Sinnapaika see jäi, sest maailmas oli teada palju paremaid rauamaagimaardlaid. Sama maardlat uuriti ka Nõukogude ajal.



Kuigi kõik vahepealsete aastate uuringute tulemused pole säilinud, on kuni viimase ajani valitsenud üksmeel, et Jõhvi all on küll palju rauamaaki, ent see on liiga sügaval ja mujalt saab sama kraami palju odavamalt kätte.



Neljapäeval teatas aga keskkonnaministeerium, et hakatakse arutama Rootsi firma Geoforum Scandinavia Aktiebolag üldgeoloogilise uurimistöö loataotlust Jõhvi, Toila ja Vaivara vallas rauamaagi ja vase varude hindamiseks.



Tegelikke uurimistöid hakkab tegema OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Selle programmitalituse nõunik Jaan Kivisilla lausus, et kaevandamisest on asi veel väga kaugel.



Tema sõnul on Jõhvis rauamaaki küll uuritud, ent rootslasi huvitab märksa enam maardla vase ja tsingi sisaldus. Vaid rauamaagi pärast poleks mõtet nii sügavale kaevandust rajada, ent kui lisaks rauale saab ka vaske ja tsinki, siis võib kaevandus end juba ära tasuda.



Kaevandamise korral eraldatakse siis kõik maagid üksteisest ja kõik müüakse ka maha, sest nii sügavalt kaevandades ei tasu ühtki kõlblikku maaki maapõue sügavustesse maha jätta.



Kui uuringuluba saadakse, kehtib see viis aastat, ent seda saab ka pikendada. Loa omanik saab omakorda pärast uuringuid enne teisi ka kaevandusluba taotleda.



Samas võib juba uurimisloa taotlemine keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu sõnul võtta mitu aastat.



Kivisilla aga arvas, et ka kõige positiivsemate tulemuste puhul ei hakka Jõhvi kandis mingit kaevandamistööd toimuma enne kümne aasta möödumist, ent tõenäoliselt võtab see palju enam aega.



Sisuliselt paneb Rootsi firma paljutõotavale leiukohale käe peale – kui toorainehinnad kunagi tõusma peaksid, siis saavad nad Ida-Virumaal enne teisi kaevandama hakata. Sõltub see kõik aga sellest, kas raua-, vase- ja tsingimaagi hinnad tõusevad maailmaturul piisavalt kõrgele või mitte.



Jõhvi rauamaardla on metallimaardlatest Eestis kõige paljutõotavam. Kesk-Eestis Võhma kandis on tulnud ka mitmeti tõlgendatavaid andmeid plii ja tsingi varude kohta, ent nende puhul on uuringud poolikuks jäänud, lausus Geoloogiakeskuse nõunik Kivisilla.



Uurimistaotlus


•    Rootsi firma Geoforum Scandinavia Aktiebolag on esitanud Keskkonnaministeeriumile üldgeoloogilise uurimistöö loataotluse Jõhvi rauamaagi leiupaiga uurimiseks 9542 ha ulatuses (Jõhvi, Toila ja Vaivara vallas).


•    Plaanitakse 20 puuraugu puurimist (iga augu sügavus kuni 850 meetrit), kokku ca 17 000 meetrit, geofüüsikalisi töid, proovide võtmist ja laboratoorseid töid määrangute tegemiseks.


•    Luba taotletakse viieks aastaks.


•    Maardla on teada 1930. aastatest. Siis tegi kaitseväe topograafia osakond seal töid ja avastas tugeva magnetanomaalia Jõhvi piirkonnas. Seejärel puuriti anomaalia piires kaks puurauku. Kristalliinses aluskorras avastati rauamaak.


•    Sügavamast puuraugust saadud andmestiku alusel on maagikeha kuni 400 meetrit paks, aga raua sisaldus maagis võrdlemisi madal: vaid 25–34 protsenti.


Allikas: keskkonnaministeerium

Tagasi üles