/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2008/04/18/34193t1h8bc6.jpg)
Roheliste meelest tuleks reformimata riigimaa anda oksjoneil mahamüümise asemel ühistule või fondile, mille liikmeks saaks astuda iga Eesti elanik.
Rohelised tahavad omanikuta metsamaa rahvale jagada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal hakkas valitsus suures mahus müüma nn reformimata maad, sh siis ka metsa, mis seni on mühisenud omanikuta. Enamasti on maa-amet paisanud müüki üksikud kinnistud, kuid on ka erandeid.
Nii müüb maa-amet Järvamaal Ambla vallas kolme suuremat maatükki, millest igaühte kuulub kuni 20 kinnistut. Nende maalahmakate alghinnad on 2–3,5 miljonit krooni. Selle raha eest saab ligi 200 hektarit maatulundusmaad.
Roheliste erakonna parlamendiliige Toomas Trapido pakkus, et ligi 200 000 hektarit reservmaad, millest väikest osa maa-amet praegu oksjoneil müüb, võiks tervikuna üle anda fondile või ühistule.
«Eesti Metsa ja Maa ühistu jaoks võib olla vajalik omaette seadus, aga mitte tingimata,» ütles Trapido. «Pigem müüa konkreetsed maaüksused fikseeritud hinnaga riigikogu otsusega ühistule.»
Riigikassa saaks seega raha. Raha ühistusse tuleks aga Eesti inimeste sissemakseist. Trapido pakkus, et 200 000 hektari eest võiks riik küsida 20 000 krooni ühiku kohta ehk kokku neli miljardit krooni.
«Märkimisel on õigus osaleda kõigil Eesti elanikel, ühe osaku hind võiks olla 1000 krooni,» ütles Trapido. «Märkimisel teatab elanik soovi, kui suures summas ta soovib osa osta.»
Ühistu alternatiiviks võiks olla Eesti Metsa Fond, mille toimimine oleks meie seaduste järgi isegi ühistu omast lihtsam.
Trapido märkis, et lisaks riigikassa tasakaalustamisele aitab selline fond või ühistu kõikidel soovijatel tegutseda investoritena. Lisaks elavdaks praegu lihtsalt vananeva-mädaneva reservmaa metsa kasutuselevõtt riigi majanduselu.
Trapido lisas, et fondi toimimiseks oleks vaja tugevaid tuumikinvestoreid, metsahooldustööd saaks tulevane fond või ühistu tellida näiteks RMK-lt. Metsafondi osanikud võiksid Trapido sõnul soovi korral tulu välja võtta ka küttepuude või muu metsamaterjalina.
Maa suuroksjon
• Maa-amet on lubanud sel nädalal müüki paisata 20 000 hektarit riigimaad. Riigikassa tahab sellega teenida üle 500 miljoni krooni.
• Riigimaa suurmüügid jätkuvad ka tuleval ja ületuleval aastal.
• Praegu on ilmunud oksjoniteated Ambla, Türi, Vigala, Tapa, Vinni, Kadrina, Väike-Maarja, Türi, Hanila, Noarootsi, Emmaste, Martna, Kernu, Audru, Kohila, Häädemeeste, Surju, Varbla, Tõstamaa, Jõgeva, Põltsamaa, Pajusi, Ahja, Torma, Kaarma ja Laimjala valla maatükkide kohta.
• Elamu- ja ärimaa müügi kohta on oksjoniteated Pärnu, Kuressaare, Narva-Jõesuu, Jõhvi, Kohtla-Järve, Kallaste ja Tartu linnas.