Kui klient pole juuksuri tehtud soenguga rahul, tuleb tal sellest teada anda ja suurema äparduse puhul ka hüvitist nõuda, mitte kirudes teise salongi asja parandama minna.
Õige juuksur parandab oma vea
Vahel juhtub, et inimene pole juuksuri juurest naastes oma väljanägemisega kohe kuidagi rahul. Tallinlanna Katri meenutab, kuidas mõni aasta tagasi läks tema õde, kes kandis õlgadeni ulatuvaid blondeeritud juukseid, Tartus juuksurisse, et lasta juuste väljakasvanud osa heledamaks värvida.
«Kui soeng valmis, nägi õe pea välja nagu määrdunud kollane teatriparukas,» räägib Katri. Õde maksis töö eest ja tuli tulema, ent Katri leidis, et nii ei saa asi jääda ja läks koos temaga salongi tagasi. Ütlesid, et ei ole tööga rahul, ja said raha tagasi.
Mure jääb tihti kurtmata
Samalaadse näite toob Delfi foorumis kasutaja nimega Jahh: «Tahtsin juuksuris otsi lõigata ja heledaid salke. Lõikas normaalselt, aga heledate salkude asemel sain kahtlased kollakad-oranikad laigud. Ütlesin, et ei ole rahul ja ei kavatse selle töö eest maksta, maksin siis ainult lõikuse eest.»
Ent sageli ei julgeta oma rahulolematust näidata. Delfi foorumi kasutaja Krõll kirjutab: «Hulle asju pole juhtunud, seda küll, et soenguga pole rahul või jääb näohooldus lahjaks, aga siis maksad ja kannatad ja lähed teise juuksuri-kosmeetiku juurde.»
Tartlanna Mari-Liis räägib, et astus ükskord sisse suvalisse salongi ja palus juukseid värvida. Juuksur tegi seda kolme värviga, nii et pähe oleks pidanud jääma triibud. «Pärast oli kogu pea ühtlaselt punane, esimeses pesus kulus värv maha ning juuksed nägid välja samasugused nagu enne värvimist. Samas oli värv juukseid kahjustanud, nad olid kuivad,» meenutab naine, kes jättis juuksuri oma rahulolematusest teavitamata.
Hüvituseks teine teenus
Mari-Liisu sõnul on elu kindlam ja muretum, kui käia alati kindla juuksuri, kosmeetiku või massööri juures. «Nemad saavad aru, kui on midagi valesti teinud, ja hüvitavad selle,» ütleb ta. «Igal juhul julgustan kõiki oma rahulolematusest teada andma. Kui kliendid nõuaksid aktiivsemalt soengu ümbertegemist või kahju hüvitamist, mõjuks see juuksuritele distsiplineerivalt.»
Roosikrantsi Ilusalongi juuksur ütleb, et rahulolematul kliendil on õigus oma arvamust väljendada ja ka hüvitist nõuda. «Kui midagi on juhtunud, oleme püüdnud leida lahenduse, näiteks värvi parandanud või võtnud pool summat, ainult marerjali raha,» lisab ta.
Kõige sagedamini kurdavadki kliendid tema sõnul seda, et värv sai vale.
Juuksur leiab, et probleemide ennetamiseks tuleb alati juuksurile rääkida, mida on juustega varem tehtud, ja ka hästi selgelt väljendada, millist soengut soovitakse.
Tiia Ilusalongi juhataja Tiia Piirisild ütleb, et kui mõni nende klient pole teenusega rahule jäänud, on püütud alati kokkuleppele jõuda. «Raha ei ole me tagasi maksnud, küll aga pakkunud tasuta välja teise teenuse või uuesti sama töö,» ütles Piirisild. «Oluline on lahendada olukord nii, et inimene jääks rahule.»
Ka Piirisilla sõnul peaks ilusalongi külastaja kindlasti ütlema, kui tulemus ei ole selline, nagu ta lootis. Kõige hullem olevat see, kui inimene ei ole rahul, lahkub aga vaikides ja kirub mujal.
Tarbijal on õigus kaebus esitada
Kristina Vaksmaa
tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja kt
Kui inimesel tekivad iluteenuse osas pretensioonid ning ta ei ole tulemusega rahul, sest see ei vasta kokkulepitule, peaks nii teenindaja kui ka klient lähtuma tarbijakaitseseaduses kirjeldatud mõistlikkuse ning heade tavade põhimõtetest. Tarbijal on õigus esitada kaebus, teenindaja aga peaks kindlasti temaga nõu pidama ja välja selgitama, millist lahendust teine soovib.
Kui klient ei avalda mingit kindlat soovi, oleks korrektne teha tema väljanägemine ettevõtte kulul selliseks, nagu see oli enne protseduuri. Kokku võib leppida ka muudes lahendustes, näiteks teenuse hinna alandamises, soengu ümbertegemises vms. Kliendile protseduuri käigus põhjustatud täiendav kahju tuleb ettevõtjal täiendavalt hüvitada.
Kui teenindaja ei soostu suulist kaebust lahendama, tasuks inimesel esitada see kirjalikult, märkides ära konkreetne nõue. Kui seegi ei anna tulemust, on inimesel õigus pöörduda tarbijakaitseameti poole.
Oluline on vältida arusaamatusi ja konflikte juba eos. Vaja on, et tarbija usaldaks teenindaja hinnangut.