Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Juhtkiri: Euroopa piimakriis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lüpsilehm
Lüpsilehm Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Üleeuroopaline piimaprobleem leidis Prantsusmaal ja Belgias väljenduse protestiaktsioonides ja Eestis nädala jagu väldanud piimasõjas, põhjuseid võib näha jätkuvas majanduse madalseisus.

Maailmaturul on nõudlus piima järele langenud – Aasia turgudel jäi huvi arvatust väiksemaks, piimapulbri müük kahanes.



Eestis on piima hinna langetamise taga ostjate vähenenud arv. Palgalangus ja tööpuudus on rahakottidesse jõudnud. Piim on aga võtmekaup, mille hinda langetades saab tarbijale anda kõige selgema signaali toidukaupade hinnataseme muutumisest poes. Ei ole üllatav, et kaupluseketid ostjate pärast võideldes relvaks just piima hinna valisid.



Kaupmehed kinnitavad, et lõviosa hinnakärpest tuleb kauplusekettide endi arvelt, põllumehed saavat oma raha siiski kätte. Ometi on piima hinna allasurumisel oma tagajärjed ka talunikele – kui madalam poe­hind oleks saanud püsivaks, tähendanuks see ka talunikele survet piima senisest veel odavamalt müüa. Kuid juba praeguste piima kokkuostuhindade juures ei kata saadavad tulud alati tehtud kulutusi.



Teine argument põllumeeste poolt on piimatootmise maine. Olukorras, kus liitri piima saab poest odavamalt kui liitri vett, on mõistetav talupidajate liidu hirm piimatootja alavääristamise ees. Juba varem olid põllumehed rahulolematud piima madala kokkuostuhinna ja maine pärast, hinnasõjaga võimendasid kaupluseketid probleemi veel.



Lisaks – kui poekettides on piim odavam kui naabrimehest talunikult ostes, on see taas samm väikekaubanduse väljasuremise poole. Ajakirja Time sellenädalases numbris on juttu vastutustundlikust majandusest. Sealt selgub, et tarbija on, vähemalt sõnades, nõus kulutama ausa kauba peale lisaraha. Ka Eestis näitavad tarbijauuringud ja küsitlused, et inimesed on nõus maksma näiteks piima eest rohkem, kui teavad, et see raha jõuab otse põllumeesteni, mitte ei haju turustamisvõrgu keerdkäikudes.



Omaette probleem on see, et üle Euroopa on piima turuhind nii madal, et ei võimalda talunikel lehmapidamisega ots otsaga kokku tulla. Leevendamaks talunike muresid, on Euroopa Liit praktiseerinud põllumajandustoodete kokkuostmist. Kuid hinnad on endiselt madalad ja kasumlikku piimatootmist ei ole terves Euroopas.



Eile Euroopa probleemi arutanud europarlament tõdes, et seni kasutatud meetmed ei ole olnud piisavad ning lisaks antavale abile tuleks leida võimalusi piimatoodete nõudlust suurendada. Tõde on aga see, et kogu praegune euroliidu põllumajandustoetuste süsteem vajaks uuesti läbivaatamist.

Tagasi üles