Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/26/5097833t1hae27.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2172179t1h5155.jpg)
Jalgsimatkaja varustusse peaksid kindlasti kuuluma mugavad ja sissekantud jalatsid, kihiline riietus ning magamiskott.
Kevad kutsub loodust avastama. Mida võtta jalgsimatkale kaasa, mida maha jätta? Tippmatkaja Harry Lemberg soovitab portaalis inimene.ee lähtuda põhimõttest, et matkale tuleb kaasa võtta kõik vajalikud asjad, samas peab kraami olema nii vähe kui võimalik, kirjutab Virumaa Teataja.
Kogenud rändurid soovitavad seljakoti valida matka pikkuse ja iseloomu järgi. Seljakott kõlbab igasugusteks matkadeks, seda ostes ja suurust valides on soovitav pidada silmas tulevasi rännuplaane.
Laias laastus võib matkavarustuse jagada kaheks: isiklik varustus ja rühmavarustus.
Isikliku varustuse hulka kuuluvad eeskätt matkariietus, magamiskott, hügieenitarbed ja muu selline. Rühmavarustuse nimistus peaks olema telk, apteek, nõud toidu keetmiseks ja söömiseks, priimus, puhastusvahendid, mitmepäevaste matkade puhul ka toiduvaru. Rühmavarustus jagatakse kõigi matkast osavõtjate vahel võimalikult võrdselt.
Jalanõud kõige olulisemad
Jalgsimatkale peab eelnema jalatsite valik. Harry Lemberg soovitab pikematel jalgsimatkadel kanda sissekantud, mugavaid ja terveid jalanõusid. Uued, kandmata jalatsid tuleks enne matkale minekut veega märjaks teha ning siis koos paari sokipaariga jalga panna. Jalatseid ei tasu enne jalast võtta, kui nende nahk on täielikult kuivanud. Seejärel võiks määrida jalanõusid mõne pehmendava õliga. Eesti maastikul matkamiseks sobivad hästi profileeritud tallaga jalatsid.
«Kõige olulisem on, et matkasaapad ei hõõruks, oleks hooldatud ning võimalikult kerged,» ütles sageli mitmepäevaseid loodusmatku ette võttev rakverlane Ilmar Pajumägi. Pajumägi lisas, et märjal maastikul liikumiseks peavad jalanõud olema veekindlad. «Kui on võimalik, võiks rabamatkal isegi kummikuid kasutada,» soovitas ta.
Riietuse valikul tuleks lähtuda ilmast, kuid alati tuleb arvestada sellega, et võib hakata sadama. «Ka harrastusmatkajal on soovitav kaasa võtta erineva otstarbega riideid, kihiline riietus aitab kõige paremini ilmastikuoludega kohaneda,» teadis Ilmar Pajumägi.
Kihilise riietuse kokkupanek on iseenesest lihtne: alumiseks kihiks sobib kõige paremini mõni spetsiaalne spordipesu, edasi tuleb niinimetatud soojenduskiht (hästi sobib mikrofliisi komplekt) ning kõige peale vett ja tuult pidav, kuid n-ö hingavast materjalist jope ja püksid.
Kogenud matkajad soovitavad matkajate jaoks spetsiaalselt välja töötatud erimaterjalist jopet, mille juures on väga tähtis kapuuts.
«Müts on kindlasti üks neist asjadest, mida matkale minnes ei tohiks maha jätta, sest 60% kehasoojusest eraldub pea kaudu,» hoiatas Ilmar Pajumägi.
Magamiskott külma järgi
Magamiskoti valik sõltub külmakartlikkusest ning sellest, millistes oludes matkata. Kui soojema aja lühimatkal võib Eesti tingimustes hakkama saada mõnesajakroonise kotiga, siis korralikud magamiskotid matka- ja spordipoes maksavad tuhandeid kroone.
Matkapoodides on müügil niinimetatud tekk-magamiskotte ja ka kookon-tüüpi anatoomilisi kotte, mis jälgivad inimese kehakuju. Tõsistel ränduritel tuleks eelistada kookon-tüüpi kotte.
Magamiskoti ostja peab arvestama selle suurusega ja valima nagu riidedki õige numbri järgi. Esiteks on oluline, et keha soojendatav ruum oleks optimaalne, teisalt ei ole mõtet kaasas tassida ka liigset raskust.
Mida vähem kott kaalub, seda parem, kuid lõpmatult kerge ei saa olla ükski materjal. Kaal on sõltuvuses koti soojusest. Näiteks -5 kraadi mugavuspiiriga kotid kaaluvad keskmiselt 800 grammi kuni kaks kilo.
Kõige mõistlikum on kasutada ööbimiseks telki, kuid alati ei ole see hädavajalik. Näiteks soojal suvel võib magada väljaski, kaitstes end magamisaseme kohale kinnitatud kile või veekindla riidega.
«Ekstreemsuse otsijad peaksid ehitama onni, kuid see nõuab mõistagi aega, vahendeid ja ka oskusi,» ütles Ilmar Pajumägi.
Soovitusi algajale matkajale
Kõige lihtsam on liikuda jalgsi - nii pääseb sügavamale looduse rüppe.
Kui lähed matkale, kutsu sõber ka kaasa - on julgem ja meeldivam.
Alusta ühepäevastest matkadest. Edasi võivad tulla nädalavahetuse paaripäevased matkad ööbimisega telgis.
Looduses viibimise ja tule tegemise kohta on täpsemad juhised ja piirangud toodud «Igaühe õigustes». Paljudel juhtudel on lõkke tegemine keelatud ning toidu valmistamiseks tuleb kasutada matkapriimust või vastavat gaasipliiti. Tule tegemiseks ettenähtud kohti võib leida spetsiaalselt ettevalmistatud telkimisplatsidel.
Telkida võib seal, kus see pole keelatud, ja telgi püstitamise koht tuleks valida veidi kõrgemale, et vihma puhul ei koguneks vesi telgi alla.
Looduses liikumisel on vajalik kaart ja kompass ning elementaarne orienteerumisoskus.
Matkale minnes ole valmis ka halvemateks tingimusteks (ilm, toiduvaru, ravimid). Ära ülehinda enda ega matkakaaslaste võimeid.
Allikas: Eesti Matkaliit