Seda rauakola Hiiumaal ikka on. Mõnel pool lausa palju. Näiteks Tahkunas. Kui teil juhtub olema hea teejuht, saavad tähenduse ja hinge nii kola kui ka betoonpunkrid.
Kahe sõja jälgi mööda Tahkuna metsas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elavama kujutlusvõimega ajamasina keerutajad võivad punkrite vahel märgata mitut moodi mundris mehi eri aastanumbritest. Sest tegevuspaik on Tahkuna poolsaare põhjakülg, kus asuvad Eesti kõige võimsamad ja komplekssemad kaitserajatised. Eelmisest sajandist loomulikult.
Käisin Tahkunas kaks korda esimesel korral oli teejuhiks Hiiumaa muuseumi direktor ja Kaitseliidu Hiiumaa maleva pealik Urmas Selirand, teisel korral tuli ise märke otsida ja lugeda.
Tornid Tahkuna poolsaarel
Tahkunas sundis Selirand meid bussist välja vihma ja valju tuule kätte «Eiffeli torni» juures. Hiidlastel on «Eiffeli torne» tegelikult kaks: üks Tahkunas, teine Ristnas. Ainult et siin ei nimetata torne nende konstruktori järgi, vaid niisama tuletornideks. Ja enamasti ei teatagi majakate projekteerija nime.
1874. aastal meisterdatud ja aasta hiljem Tahkunas kokku pandud tuletorn on 42 meetrit kõrge ja näitab teed 18 meremiili kaugusele. Vihmase päeva hommikul oli nähtavus nii vilets, et torni me ronima ei hakanud.
Esimest korda tulijal ei maksaks aga majakast avanevat miljonivaadet vahele jätta. Ka viletsa ilmaga.
Seejärel käisime ilmaolusid tortsides Estonial hukkunud laste mälestusmärgi, Rootsi aja meenutuseks ehitatud kivilabürindi ja indiaani kultuuri kuuluva «kerisekividest» laotud elukaare juures.
Tahkuna torni juures võib kuluda aega ka terve päev. Enamasti mõtlemiseks ja järelemõtlemiseks. Sest poolsaare tipp, suured ja veidi vähemad kivid vastu lahtist merd ja ristlaineid on elamus omaette.
«Päris» objektide rida algas suuremat sorti rauakänkraga kadakate vahel, mis lähemal uurimisel osutus diiselgeneraatoriks. Veidi edasi liikudes jõudsime 26. rannapatarei kahuriõue. Täpsemalt ühte neljast. Kohe elustus teejuhi loodud kõnepiltides patarei komandör Galanin ja tema sõdurpoisid.
13 rajatist
26. patarei jaoks, mis oli lahinguvalmis juba juuniks 1940, ehitati kolmteist rajatist.
Suurtükiõuedest paremal on suur komandopunkriga tulejuhtimistorn. Tuleliini taga teise ja kolmanda suurtükiõue vahel asus veel väike tulejuhtimistorn. Kahuripositsiooni tagalas paiknevad laskemoonalaod, katlamaja, pumbajaamad-veereservuaarid, maa-alune veekanal, elektrijaam-meeskonnapunker jms.
«Huvitav on see, et mõlemas suures sõjas alustati Hiiumaa dessantidega 12. oktoobril ja 21. oktoobriks oli Hiiumaa uute okupantide vägede käes,» rääkis Selirand. «Nõnda on Hiiumaale sõjaohtlikum aeg oktoobrikuu teine pool, kui vähegi sõjategevust juhtub olema.»
Teejuhi suunamisel leidsime metsa vahelt üles peaaegu sajandivanuse raudteetammi ja seda mööda liikusimegi edasi. Kuni äkki laiutasid meie ees lahmakad suurtükialused. Enne esimest ilmasõda ehitatud Peeter Suure merekindlus oli suur ja laialivalguv, mis hõlmas mitmeid kohti Soome lahe mõlemal kaldal.
Rannapatareid Tahkuna poolsaarel olid osa merekindluse eelpositsioonist TahkunaHanko. Seejärel läks arvutamiseks: suurtükitoru oli 15 meetrit pikk ja kaalus ligi 50 tonni, mürsk keskmiselt 450 kilo ja laeng 132156 kilo.
Aga sellega polnud Tahkuna sõjaatraktsioonid sugugi otsas. Vahest veel võimsam ootas ees suurtükipatarei nr 316, mille Teise maailmasõja eel rajatud analoogid olid ka Sõrve säärel ja Osmussaarel.
See oma aja üks moodsamaid suurtükipatareisid koosnes kahest 180 mm kaksiksuurtükitornist. Tornide vahekaugus üksteisest on 400 meetrit ja maa-aluseid korruseid kummaski kolm.
Viis korrust maa all
Suurtükitornidest mere poole, Lõimastusse rajati patarei eriti massiivne maa-alune kahekorruseline juhtimiskeskus. «Siia küll ei soovita minna ilma saatjata, kes olukorda tunneb. Võib väga õnnetult kukkuda või korruse allapoole kukkuda,» ütles Selirand juhtimiskeskuse uksel.
Juba mitme eelmise punkri juures, aga nüüd eriti, läks tarvis taskulampe, mille teejuht retke alguses jagas. «Millegipärast räägitakse, et Tahkuna sõjaväeobjektid ulatusid viis korrust maa alla. No kui püüda seda numbrit kuidagi kokku saada, siis tuleks liita suurtükitornide kolm korrust ja juhtimiskeskuse kaks,» selgitas Selirand. «Või suurtükitornide kaks korda kolm korrust ja keskuse kaks. Siis saaks lausa kaheksa,» jõudsin mõelda.
Meie retk Tahkuna militaarobjektidel sai selleks korraks ühele poole. Nelja tunniga. Aga osa jäi veel vaatamata. Et tagasi minna. Ja veel mitu korda.
ööbimine
Dagen Hausi külalistemaja
Asub Orjaku mõisa endisaegses aitkuivatis. Sama pererahvas pakub ööbimisvõimalust ka Roose, Mõisakoha ja Puumetsa puhkemajas.
Info ja broneerimine tel 5165 6000 ja 5648 0998
www.dagenhaus.ee ja www.roose.ee
Randmäe puhketalu
Asub looduslikult kaunil Tahkuna poolsaarel.
Info ja broneerimine
tel 5691 3883
www.hot.ee/puhketalu/tutvustus
Kalda puhketalu
Asub Tahkuna poolsaarel Mangu külas. Olemas kämping, mugavustega suur ja väike palkmaja ning puhkemaja. Saun ja välibassein. Info ja broneerimine tel 527 9421 ja 2462 2122
www.kaldapuhketalu.ee
Kauste puhkemajad
Asuvad Pühalepa vallas Värssu külas. Ööbida saab kolmes eraldi majas. Kõik mugavused olemas, saun ja söök kokkuleppel. Info ja broneerimine tel 514 4389 ja
513 9110
www.kauste.ee
Luidja puhkemaja
Väiksele seltskonnale sobiv öömaja asub vähem kui 30 kilomeetri kaugusel Kärdlast. Kõigi mugavustega majas saab ise süüa teha ja saunatada.
Info ja broneerimine
tel 676 7532
www.rmk.ee
Pihla turismitalu
Asub Kõpu poolsaarel. Rahvusvahelise ökosaarte projekti näidisturismitalu. Info ja broneerimine tel 469 3491 ja
5647 0091
www.hot.ee/pihla/
mida teha
Ette helistades
(tel 523 2225) saab külastada Mihkli talumuuseumi Malvastes, paika, kus valmis tõsielusari «Farm». 19. sajandist pärit kompleksis saab tutvuda endisaegsete taluhoonetega, tellida piknik või käia suitsusaunas.
Külastada Kassari ekspositsioonimaja, kus üleval püsiekspositsioon Hiiumaa ajaloost kiviajast tänapäevani välja
(tel 523 2225).
Minna helilooja Rudolf Tobiase majamuuseumi Käinas (avatud suvel, muul ajal helistada
tel 463 2091).
Kõigis turismitaludes on majutus ja saun, toitlustamine tuleb eelnevalt kokku leppida
Primitiivkeraamika ja vildi valmistamine, villase lõnga värvimine ja kultuurimatkad Hiiumaal Pihla turismitalus.
Külastada Hiiumaa vanu kuulsaid kirikuid ja tuletorne.
Infot saab:
www.mil.hiiumaa.ee; www.muuseum.hiiumaa.ee
kus süüa
Kõhutäidet saab kindlasti kõikjal Hiiumaa pealinnas Kärdlas
Vetsi Tallis Kassaris
Liilia hotellis Käinas
Viinaköögis Kõrgessaares (pildil)
Info: www.hiiumaa.ee