Valgustuse varjus pool

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: SCANPIX

Targalt valitud lülitid ja nupukas juhtautomaatika võivad teha kodu mugavamaks ja aitavad ka elektrit säästa.

Eks ole ju ebamugav, kui ühes käes jahe punase veini pudel ja teises juustukera, peab hakkama pimedas lülitit krabama. Liikumisanduriga lüliti võiks valguse süüdata ja paarikümne sekundi pärast kustutada.

Ja kas poleks mugav, kui õhtu edenedes saaks valguse hämaramaks sättida ka sohvalt tõusmata. Puldilt ühe nupuvajutusega, nagu telerikanalit vahetades.

See kõik on ammu võimalik. Valgustusasjatundja Üllar Võrno kordab sõna kõik õige mitu korda, kui räägib nüüdisaegsetest valgustuse juhtimise süsteemidest ja seejuures ka «intelligentsetest» majajuhtimissüsteemidest. Võimalik on seegi, et gsm-süsteemi kaudu jõuab majaperemeheni sõnum, et katlaruumis on õli maha tilkunud. Ja kui kõik on võimalik, siis kuidas kõiksust kirjeldada? Keskendume valgustusele.

Sees ja väljas

Effexi müügijuht Lauri Vetto nuputab parasjagu oma uue kodumaja valgustuslahendust.

Välisvalgustuse lülitamisest polnud pikka juttu. Kaalumist väärivad hämaralülitid, mis vastavalt valguse tugevusele laternaid süütavad või kustutavad. Ent neid on kasulik kombineerida ka kellaga, sest tavaliselt ei ole väga oluline südaööst varaste hommikutundideni oma aeda valgustada. Mõnel puhul oleks otstarbekas ka liikumisanduriga lüliti.

Juust ja vein selleks, aga paikades ja ruumides, kust vaid korraks läbi käiakse – garaažis, mõnel aiateel või koridoris – on elektrisäästu ja mugavuse huvides liikumisandur kasulik.

Siseruumides on aga mänguvõimalused nüüdisajal tõesti avarad. Siiski, paljud ettevõtted kinnitavad, et moodsate lülitamissüsteemide soetamiseks ei joosta tormi.

Ootuspärane konservatiivsus

Ons huvi leige teadmatusest, hinna või konservatiivse mõtlemise pärast, polegi selge.

Võrno arvab siiski, et konservatiivsus on põhiküsimus: «Norrakas, rikas inimene, ei kasuta kusagil säästulampi, temal on ikka hõõglamp.»

Vetto ütleb, et sisevalgustuse juhtimisel on kõige lihtsamaks võimaluseks valgustugevuse reguleerimine ehk dimmerdamine. Hõõg- ja halogeenlampide puhul on see eriti lihtne –tavaline lüliti tuleb asendada lihtsalt dimmeriga. Dimmerdada saab ka luminofoorlampe, mis on laiemasse kasutusse tulnud viimase kümne aasta jooksul. Kõiki valgusallikaid siiski dimmerdada ei saa.

Samm edasi ongi juhtimisautomaatika.

Vetto selgitab, et kui elutoas on lugemisvalgus, üldvalgus ja näiteks teleka vaatamise valgus, siis kõiki neil eesmärkidel toimivaid valgustirühmi on võimalik ühe nupuvajutusega selliselt ümber lülituma panna, et mõni valgusti kustub, mõni süttib, mõni hakkab heledamalt või mõni tuhmimalt põlema – tekitades erinevaid valgusstseene.

Enda valmiva maja valgustuslahenduse on Vetto päris kaugele mõelda jõudnud.

Valge öösel, hämar päeval

Näiteks on koridori kavandatud üldvalgustus, mis toimib liikumisanduriga, kuid teatud kellaajast hakkab põlema led-lampidega öövalgus ja üldvalguse automaatne lülitumine blokeeritakse. Öösel ei tahaks ju, et pimedast magamistoast väljudes valgus näkku karjuks.

Võtmesõnaks, mis seda kõike võimaldab on DALI ehk digitaalselt adresseeritud valgustussüsteem. Selle puhul on igal maja valgustusseadmel n-ö aadress, mis omakorda teeb võimalikuks lülitada iga valgustusseadet sisse, välja või ümber ükskõik millisest maja otsast.

Ja kui soovi on, siis ka teleripuldilaadsest juhtpuldist.

Süsteem on nõnda kaval, et ette määratud valgustusstseeni valimisel võib teoreetiliselt valgustite lülitusi toimuda ühe nupuvajutuse peale ükskõik kus majas.

Lõpuks on võimalik ka selline kogu maja valgusele toimiv master-lüliti nagu hotellides, kus näiteks võtmekaardi sisestamise peale süttivad tuled ja hakkab tööle teler.

Köögitehnika hind

Muidugi see kõik ka maksab midagi, kuid Vetto arvab, et tema majas ei lähe valgustusautomaatika kindlasti rohkem maksma kui köögitehnika.

DALI-l põhinevate lülitussüsteemide paigaldamisel valmis majadesse on üks takistus: selle toimimiseks peavad iga valgustusseadmeni minema täiendavad juhtmesooned. Seetõttu tuleks asjaga arvestada juba projekteerimisstaadiumis.

Eks igal heal asjal ole ka miinuspool. Digimaailm muutub nii kiiresti, et täna moodne valgustuse juhtimise süsteem ei pruugi aastakümnete pärast kasutatava tarkvaraga sobituda. Teisalt võib valgustuse juhtpult telekapuldi ja kõigi nende teiste kõrval osutuda veel üheks tüütuseks.

Pealegi vajavad puldid patareisid, mille ostmine pole ka ju mugav tegevus, muigab Võrno. Mõttetööd alustama ei peaks tema meelest aga lülititest, vaid soovitavast tulemusest. Isegi mitte sellest, kuidas lamp välja näeb, vaid kuidas see ruumi või ruumiosa valgustab.

Artikkel ilmus Postimehe lisaväljaandes Kodu.

Tagasi üles