Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kaja Koovit: võistlusvõime à la Estonia

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pildil Postimehe majandustoimetuse juhataja Kaja Koovit.
Pildil Postimehe majandustoimetuse juhataja Kaja Koovit. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kas meie võimega konkurentsist aru saada ja seda hinnata on ikka kõik korras? Selline küsimus hakkas vaevama, kui vaatasin eile Eesti kõige paremate ja austusväärsemate ettevõtete edetabelit.




Kaubandus-tööstuskoda ja tööandjate keskliit pärgasid Eesti kõige konkurentsivõimelisema ettevõtte auhinnaga Mažeikiu Nafta. Teate küll, see Leedu firma, kelle tehasest tuleva toodanguga  autode kõhtu täidetakse. Olenemata sellest, millise kütusefirma sildi all seda mootorikütust müüakse. Õigemini on tegu Poola ettevõttega, sest tänavu aprillist on Leedu naftatehase ainuomanik Poola suurkontsern ORLEN.



Mul ei ole midagi Leedu või Poola firmade vastu. Sama mõte tekkis ka kõige konkurentsivõimelisema teenindusettevõtte tiitli saanud Tallinna Vee nime lugedes.



«Konkurentsivõime edetabeli koostamise eesmärk on välja selgitada konkurentsivõimelisimad ettevõtted ja pakkuda ettevõtetele võimalust võrrelda end teiste omasugustega ning hinnata ettevõtte edukust, tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust.» Just nii seisab edetabeli kirjelduses.



Paraku kipub tulemus eht-eestipäraselt algsest mõttest erinema.



Ja nii ei saa ma aru, mida annab näiteks Tallinna Kaubamajale võimalus võrrelda end sisuliselt monopoolses seisus oleva kütusemüüjaga. Või mida tunneb väike koristusfirma end Tallinna Veega võrreldes? Kas maineka tunnustusena mõeldud edetabeli eesmärk ongi kinnistada ettevõtjates arvamust, et aupaiste pälvimiseks, tulemuslikult ja jätkusuutlikult tegutsemiseks on ainult üks võimalus: tuleb tegutseda konkurentsivabas keskkonnas ning tegevusalal?



Iseenesest oleks võinud minna veelgi hullemini – eri kategooriate võitjate seas võinuks olla rohkemgi monopole. Näiteks 2003. aasta konkurentsivõimelisim ettevõte oli Eesti Energia, keda küll enam võistlustulle ei lubata.



Tegelikult teen ma korraldajatele teadlikult liiga. Sest mõte on hea, kuid alt veab teostus. Just analüüsi ja metoodika usaldusväärsuse suurendamiseks kaasati projekti partnerina konjunktuuriinstituut, kelle koostatud valemi järgi konkurentsivõime edetabel koostatakse. Subjektiivsusel ei ole siin kohta.



Ehk oleks aga aeg metoodikasse korrektiivid teha, et ettevõtete konkurentsivõime edetabel ikka tõepoolest reaalses turu eest võitlemise olukorras sündinud edu peegeldaks.

Tagasi üles