/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
Praegu poodides toimuv piimahinnasõda meenutab kangesti autokütuste rindel toimuvat. Ka seal jälgivad konkurendid kiivalt, et keegi bensiini 20 senti odavamalt ei müüks, ja kui üks neist hinda tõstab, söandavad seda teisedki teha.
Praegu poodides toimuv piimahinnasõda meenutab kangesti autokütuste rindel toimuvat. Ka seal jälgivad konkurendid kiivalt, et keegi bensiini 20 senti odavamalt ei müüks, ja kui üks neist hinda tõstab, söandavad seda teisedki teha.
Vaevu sain eile pärast poodidele ringi peale tegemist Säästumarketi ja Prisma ostukorvi võrdluseks arvud kokku löödud, kui helises telefon ja Prisma esindaja teatas, et nemadki lasid oma kilepiima hinna krooni võrra alla, et konkurendiga võrdne olla.
Piima kasutavad poed peibutusena ostjate ligimeelitamiseks, kuid ka paljud teised toiduained on nüüd odavamad kui kunagi varem. Tarbija on selle üle muidugi rõõmus. Aga kas ka talunik, kes oma kauba järjest odavamalt ära peab andma? Või mis jääb töötlejale, kes on lausa kahe tule vahel? Tal tuleb ju maksta väärilist tasu tootjale ja küsida võimalikult väikest hinda kaupmehe käest.