Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2163423t1hb15c.jpg)
Eesti üks hinnatumaid veinieksperte, veinimesside, -koolituste ja -reiside korraldaja Jaanus Lajal ütleb, et Eesti on veinisõbra jaoks lausa pärl.
Siinne veinivalik olla maailma üks rikkalikumaid meie kaubanduses on saadaval umbes 6000 erinevat veini.
Sellises olukorras suudab aga häid valikuid teha vaid inimene, kes vähemalt veidikenegi veinimaailmas orienteerub. Nagu ütleb Lajal: «Pidevalt võtta ühte veini, kuna ma tean, et see on hea on ju igav!».
Otsustaja püüab läbi nelja numbri anda teile põgusa ülevaate Euroopa, Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus-Meremaa veinidest.
«Euroopa on kindlasti veinimaailma süda, eriti Prantsusmaa,» kinnitab veinisõbrale kohaselt muhedalt naeratav Lajal.
Tema sõnul elab Euroopa veinimaailm nii sisemiselt kui ka eesti tarbija jaoks läbi olulisi muutusi. Uusi asju tuleb pidevalt juurde ning siinne veiniturg areneb väga kiiresti.
Emotsionaalne jook
Näiteks kui mõni aeg tagasi ei teadnud eestlased kuulsast Saksamaa Rieslingust midagi, siis tänapäeval on see värske, toniseeriva mõjuga valge vein meil tõusev trend.
«Kui lõuna ajal võtta klaas 89-kraadist rieslingut, siis olete pärastlõunal sama värske kui hommikul,» kinnitab Lajal.
Ka Itaalia vein on tema hinnangul teinud viimase kümne aastaga läbi kvalitatiivse muutuse. Itaallased on hakanud kasutama taas vanu superhäid viinamarjasorte. Need on kallimad, aga selliseid iga päev poelettidelt ei leia.
Muutuste tuuled puhuvad ka Prantsusmaal, kus arengut hakkasid takistama rangelt kontrollitud traditsioonid. Näiteks Bordeaux veinipiirkonnas, kust tulevad maailma kõige kallimad veinid, on keelatud viinamarjade kastmine.
Ka Lajali isiklike lemmikute hulka kuuluvad kindlasti Prantsusmaa veinid. «Ma tunnen, kuidas vein teeb emotsionaalselt tööd,» räägib ta ning tunnistab, et veini nautimise puhul on emotsioonidel äärmiselt tähtis roll.
Vein maitseb paremini, kui sellega on seotud meeldivad emotsioonid. Ei maitse ju reisilt kaasa ostetud vein kodus kunagi sama hästi kui kohapeal päikeseloojangu taustal. Sestap on viimastel aastatel väga populaarseks muutunud veinireisid kõikidesse Euroopa olulisematesse veiniriikidesse Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse ja Portugali.
Tippe tihti ei kohta
Veini müümise edukuse määrab see, kui hästi müüja suudab veini ümber luua meelierutava legendi, emotsiooni, mis peibutab ka mitme tuhande kroonist veini ostma.
«Poes sa ei müü veini nagu alkoholi, sa müüd tegelikult emotsiooni,» ütleb Lajal, kes avas mõned kuud tagasi Tartus 1300 erineva veiniga kaupluse. «Ostja läheb koju, veini nautides mõtleb räägitud jutu peale ning fantaseerib veel ise edasi.»
Kui uuel tootjal Austraalias on mõnevõrra raskem legendi luua, siis Euroopa veinide puhul legendide puudust ei tule. Siinne tuhandeid aastaid pikk veinivalmistamise traditsioon on neid loonud iga veini tarvis. «Ole ainult hea ja kaeva välja.»
Tõsi on siiski, et Euroopa veinid on kallid. Ja kuigi ka Austraaliast, Tiilist ja Californiast hakkab tasapisi tulema tippusid, on neid vähe ja needki maksavad palju.
Näiteks toob ta ühe Burgundia veini, mida Eestis on teadaolevalt vaid neli pudelit ning seda müüakse enampakkumise teel. Praegu võib selle hind olla 140 000, homme aga juba 200 000 krooni.
Keskmise Euroopa veini hind algab Eestis 200 kroonist. Altpoolt seda ei ole Euroopa päritolu head veini mõtet otsida.
«5000 krooni ja 15 000 krooni on minu jaoks kallis, aga kui proovida, siis saad aru küll, et on ikka vahe,» räägib Jaanus Lajal.
Tema ise tellis endale suviseks juubeliks Prantsusmaalt oma sünniaasta, 1967. aasta veine. 300 eurot pudel.
«See ei olegi väga kallis, tegemist on ikkagi 40 aastat vana veiniga,» õigustab ta oma luksuslikku ostu.
Pika eluga jook
Maitseomadustelt on Euroopa veinid Uue Maailma veinidest kardinaalselt erinevad. Sooja maa veinid on magusamad, lopsakamad. Kui näiteks Uus-Meremaal saab viinamari küpseda lõpuni, siis Euroopas seda naljalt ei juhtu.
Euroopas tuleb viinamari üldjuhul korjata enne valmimist. Seetõttu on Euroopa veinid happelisemad ja parkainerikkamad. Samas on Euroopa parimate veinide maitse- ja aroomibuketid külluslikud ja tasakaalus. Euroopa veinidel on tänu happesusele ka pikem eluiga.
Kui näiteks Uus-Meremaa veine ei ole mõtet pikalt hoida, siis Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja Saksamaa veine võib sada aastat keldris säilitada.
Euroopa veinidest rääkides ei saa kuidagi mööda minna portveinist. «Inglastel on kõnekäänd, et kõik veinid tahaksid olla portveinid, kui nad vaid saaksid, sest kõik tahaksid saada nii vanaks nagu portveinid,» ütleb Lajal.
Kuna portvein on kangem ja natuke ka magusam kui tavaline vein, siis seda armastatakse juua külmadel kuudel.
Veinikultuur hakkab tasapisi taastuma ka Ida-Euroopas. Lajali hinnangul on siinkandis Ungari ainuke Ida-Euroopa veiniriik, mis ei ole tänu omapärasele Tokaijle päris põhjas käinud. Sellesse piirkonda on viimasel ajal tehtud ka nii ameeriklaste kui prantslaste poolt väga suuri investeeringuid.
Praegu parimaid Ida-Euroopa veine Eesti poelettidelt veel ei saa kõik on odavad ja magusad.
PRANTSUSMAA
Prantsuse veinid on eeskujuks kogu ülejäänud veinimaailmale. Toodangu mahu poolest ollakse Itaalia järel teine veinimaa. Igal olulisemal veinipiirkonnal on oma eripära, mis tuleneb seal kasvatatavatest viinamarjasortidest, kohalikust kliimast ning tavadest.
Appellation cantrolée seadused kontrollivad iga piirkonna veini vastavust päritolule. Prantsusmaa veinipiirkonnad Burgundia ja Bordeaux on kujunenud veinisõpradele kultusobjektideks. Burgundiat peetakse kõige kallimaks ja peenemaks veinipiirkonnaks maailmas.
ITAALIA
Maailma suurimalt veinitootjamaalt Itaaliast leiab arvukalt omanäolisi veinipiirkondi. Igaühel neist on oma kohalik viinamarjasort ja omanäoline veinitüüp. Pudeli ja pildi disain on Itaalias uuenduslikum kui kuskil mujal maailmas.
Tuntumad Itaalia veinid on Chianti (erinevat tüüpi punane), Soave (kuiv, kuid puuviljamaitseline valge) ning Itaalia piiritusevein Marsala.
Itaalias tehakse kõikmõeldavaid veine, kuid piirkondlikke veinisorte on peaaegu võimatu eristada. Erinevalt Prantsuse selgelteristavatest veinipiirkondadest kasvab Itaalias viinapuid peaaegu igal vähegi sobival maalapil.
HISPAANIA
Soodne kliima ja pinnas annavad võimaluse kasvatada kõiki maailmas levinud viinamarjasorte. Tänapäeval on Hispaania riik, kus asub maailmas kõige rohkem veiniaedu riigi üldpindala kohta. Tunnustatuid veinipiirkondi on praegu 45, tuntuimad neist Rioja, Jerez, Penedes, La Mancha, Cava, Montilla, Malaga ja Navarra.
Kataloonia on ajalooliselt raskete tumedate veinide tootja. Kõrvuti veiniga on siin tähtis vahuveini cava valmistamine.
Riigi lõunaosa on valdavalt herese ja brändi pärusmaa. Loode-Hispaania unikaalne kangestatud vein heres on paljude arvates Hispaania parim vein üldse. Eripärase valmistamismeetodi tulemusel saadakse kahvatu, magus ja peen vein, maitselt üheaegselt tuhkkuiv ja õrritavalt magus.
Harituid veine on kolme tüüpi: crianza, reserva, gran reserva. Crianza (eesti k haritud) on vein, mis peab olema laagerdunud minimaalselt 24 kuud, millest vähemalt kuus kuud tammevaatides.
Reserva (eesti k reserv, varu) on vein, mida valmistatakse ainult headel viinamarja aastatel, valitud viinamarjadest peab olema laagerdunud vähemalt 12 kuud tammevaadis ja 24 kuud pudelis. Müüki tulevad tavaliselt mitte enne viiendat aastat.
Gran Reserva (e suurepärane varu) on vein, mida valmistatakse ainult väga headel viinamarja aastatel, hoolikalt valitud viinamarjadest, laagerdub vähemalt 24 kuud tammetünnides ja seejärel 36 kuud pudelites. Müüki tavaliselt enne kaheksandat aastat ei jõua.
SAKSAMAA
Kuna Saksamaa kliima võib kasvuperioodil olla jahe ja niiske, ei küpse viinamarjad alati korralikult. Selle tulemuseks on suure happesuse ja madala alkoholisisaldusega valged veinid. Põhilised veinipiirkonnad on Reini ja selle lisajõe Moseli äärsed alad.
Täiesti kuivad veinid võivad olla pisut teravad, kuid Saksamaa tugevaks küljeks on Rieslingi veinid. Kirevatel siltidel võib leida nimesid nagu Tafelwein (tagasihoidlik lauavein), Landwein (kuivapoolne Prantsuse maakonnaveini vaste) või Qualitätswein, mis tagab, et vein vastab vähemalt minimaalsele kvaliteedistandardile.
Allikas: www.veinimaailm.ee
VEINIDE JÄRJEKORD
Püüdke veine serveerida alustades tagasihoidlikemast, ent kui te pakute veini toidu juurde, siis pidage ikka meeles, millist rooga te parajasti serveerite.
Serveerige odavamaid veine enne kalleid.
Jooge enne kuiva, siis magusat veini: magusad veinid muudavad kuiva veini maitse väga happeliseks.
Kerged veinid serveeritakse enne täidlasi: rasked ja piiritusveinid lämmatavad kergemad veinid.
Noored veinid serveeritakse enne vanu veine.
SERVEERIGE ÕIGEL TEMPERATUURIL
Järgmised kriteeriumid lubavad veinist täielikult rõõmu tunda:
vahuvein: 4,57 kraadi
valged veinid: 710 kraadi
punased: roosad ja kerged punased 1012,5 kraadi
kesktäidlased: 12,515,5 kraadi
täidlased: 15,518 kraadi
Jäätükid külmas vees jahutavad veini suurepäraselt ning hoiavad selle karge.
Vältige äärmusi liialt jahtunud vein kaotab oma maitse ja lõhna. Liialt soe vein on tuim
Allikas: www.veinimaailm.ee
* Artikkel ilmus Postimehe lisaväljaandes Otsustaja